Rahvuslik liikumine (3)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 KEHV

Lõik failist

Rahvuslik liikumine

Eeldused: -1)majandus;
2)eesti haritlased;
3) kooliharidus ;
4)kultuuritegevuse aktiivsus;
5)omavalitsus;
Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine;
2)emak kooliharidus;
3)silmaring+;
4)kult harrastused+;
Tegelased: 1. J. Köler - maalikunstnik ;
-talup palvekirjade vahendaja;
- Viljandist ;
2. L. Koidula -luuletaja;
-isamaalaulik;
-näidendite kirjutaja;
3. J. Hurt -kirikuõpetaja;
-1872. Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja;
-Põlvast;
4. J. V. Jannsen -saksameelne;
-1865.a I üldlaulupeo korraldaja;
-1865.a „Vanemuine“rajaja(tantsu-,mänguselts);
5.C.R. Jakobson -kooliolude parandamist;usuõpetuse vastu;karkusideed;
-3isamaalist kõnet(valgus, pimedus, koiduaeg ;
-1878.a asutas „Sakala“;
6.F.R. Kreutswald -kirjanik, arst;
-“Reinuvader Rebane “;
-“Kalevipoeg“;
Organisatsioonid : -“Vanemuine“ 1865.a;
-“Estonia“ 1865.a
- „Endla“ 1865.a
-Eesti Põllumeeste Selts 1870.a
-Eesti Kirjameeste Selts 1872.a
Sündmused: -1)1863.a palvekirjad tsaarile(talup poolt)(A. Peterson, J. Köler)
2)1869.a I üldlaulupidu(50.a möödumine pärisorjusest; peakorr. Jannsen; 20 000inimest)
3)Aleksandrikooli komiteed(J. Hurt; Aleksander I auks; 1888.a venekeelsena avati)
4)Eesti Kirjameeste Selts 1872.a(J. Hurt; vanavara , luuletuste, rahvalaulude, eesti kirjanduse väljaandmine);
5)Tülid(1- J. Hurt(usumees) – C. R. Jakobson(kritiseeris usuõpetus));(2-Jannsen(saksameelne)-Jakobson (venemeelne));(3-Hurt – Köler(Aleksandrik rahad));
Venestamine - vene keele ja kultuuri pealesurumine ; 1880ndatel Eestis.
-vene keele nõudmine ametiasutustes ja koolides;
- Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena;
-TÜ=>Jurjevi Ülikool
-rajati vene õigeusu kirikuid(Aleksander Nevski katedraal Tlnas), kloostreid (Kuremäe klooster );
-eestlased asusid venestuse poolele;
Uus rahvuslik liikumise tõus
-Karl A. Herman: toimetas Tarus Postimeest;
-Hugo Treffner : rajas Tartusse poiste-kooli;
-Villem Reiman : Kolga-Jaani kirikuõpetaja; karskusliikumise eestvedaja ;
-Eesti Üliõpilaste Selts:1884.a õnnistasid sini-must-valge lipu;

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

88 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blackyy Õppematerjali autor

wordi dokument- rahvusliku liikumise eesmärk, tegelased, organisatsioonid, sündmused, venestamine, uus rahvuslik liikumine

rahvuslik liikumine venestamine uus rahvuslik liikumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Uusaeg

Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa Liivimaa 1802

Ajalugu

docx

Rahvuslik ärkamisaeg

Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik

Ajalugu

docx

Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine,

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine

RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. 9. november 1864 õnnestus

Ajalugu

doc

Vene aeg 2

Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgja

Ajalugu

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama

Ajalugu

doc

Ärkamisaeg

Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5.Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel? 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakopsonist said poliitilised vaenlased kuna Hurdale oli vastuvõetamatu Jakopsoni kirikuvastasus, pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega. Jakopson pöördus tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 6.Venestamine (Millal? Kus? Mis oli? Muutused hariduses, valitsemises, kirikuelus?) ? Sai alguse 1880. Vene Keisri Aleksander 3nda käsul. Valitsemiskorraldus: Eesti ja Saksa ametnikud vahetati välja umbvenelastega

Ajalugu

Rohkem sarnaseid