50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
luivi
Õppematerjali autor
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud .......................................................
võiks valmistada ette ka paarikesest mõne loo, mis kirjeldaks neid läbi aastate. Igavesti kestva armastuse sümbolina võiks paar istutada puu. Hõbe- ning kuldpulmade tähistamise puhul ei ole kõige olulisem peo toimumiskoht, vaid pigem selle ürituse sisu. Eelkõige on selle ürituse eesmärgiks tähistada õnnelikke koosveedetud aastaid ning jagada seda rõõmu ka oma lähedaste inimestega jagatud rõõm on ju kaks korda suurem rõõm. Loo autor: Kristiine Saat Jaanipäev http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev jaanipäev Kuupäev: 24.06 Kirjeldus: Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk
-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid. Autor: ,,Olen mõnel korral teinud pere või tutatvatega volbrituld nii Tõrvas kui ka Tartus. Õhtud on tavaliselt olnud väga meeldivad. Küpsetatakse liha ja veedetakse mõnusalt aega, vahel ka lauldakse." 10 JUUNI JAANIKUU Tähtpäev: Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli
nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud.
kiigepühad, nelipühad (ajavahemikus 10. maist - 14.06.) on olnud jõulude, lihavõtete ja jaanipäeva kõrval tähtsuselt neljandaks pühaks aastas. Suvisted tähistavad külvitööde lõppu. Tuppa tuuakse kaski. Ennustati ka ilma. Levinud ennustus on: ,,märjad suvisted rasvased jõulud". See tähendab, et suviste paiku sadanud vihm toob hea viljasaagi ja järelikult piisavalt toitu talveks. JUUNI - JAANIKUU, KESAKUU, PÄRNAKUU · Jaanipäev (24. juuni) on seotud maagilise jaanitule tegemise ja kiigelkäimisega. Jaanituli tõi head nii inimestele kui ka loomadele ja taimedele. Vanad eestlased pidasid tähtsaks ka jaanihommikust kastet. Sellega pesti silmi ja nägu, et tervis hea oleks. Üldlevinud on ütlemine: ,,Jaan avab taevaluugid."(enne jaanipäeva on ilmad kuivad, pärast jaani hakkab aga rohkesti sadama.) Kui jaaniõhtul päike selgelt loojub, tuleb kuiv sügis; läheb aga päike pilve taha, on sügisel palju vihma oodata
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja
viimased helid taeva poole saatnud, pööratakse tee koju või sõprade hoovi. Seal on ettevalmistused täies hoos. Sõbrad ja perekonnad kogunevad, korraldatakse ühiseid pidusööke. Lauad ja toolid on aeda veetud, needki on lipuvärvides kaunistatud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon) 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid