50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karu12468
Õppematerjali autor
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist.
Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas,
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised
Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e ründeveega kaasneva tugevaima tormilaine mõjupiiri vahel paiknev randla maismaaosa. Rannak randla veealune osa. Ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid, võib nende mõju ulatuda 50m sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks. Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid ajuvee tingimustes. Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks jääb. Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine
Põhja-Tallinn on halduslinnaosa Tallinnas, mis koosneb omakorda üheksast naabruskonnast. Põhja-Tallinn on osaliselt piiratud rannajoonega, kus asub Tallinna sadam Käesolevas töös antakse ülevaade Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi kohta, mille käigus vaadeldakse piirkonna hetkeseisundit, demograafilist situatsiooni, käsitletakse loodusressursside kasutusvõimalusi, tehakse ülevaade, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus ja reovee probleemid ja kuidas mõjutab transport ning turism elukvaliteeti. 2. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Põhja-Tallinn on Tallinna halduslinnaosa ning asub Tallinna lahe ääres, linnaosa piiridesse mahub umbes 45% Tallinna merepiirist. Linnaosa on jagatud üheksaks naabruskonnaks : Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinn, Pelguranna ja Sitsi. Linnaosa pindala on 17,3 km2, elanikke 59 846, millest 32 923 on naised ja 26 933 mehed,
Förderannik • valitseb Läänemere edelaosas. Maakoor vajub seal kiiresti, meri tungib peale ja uputab merele avanevaid jõeorgusid, muutes need pikkadeks kitsasteks lahtedeks. • Förde meenutab fjordi, kuid tekib tasandikul, nii ei ole tal kõrgeid mägiseid kaldaid. Kieli förde Skäärrannik • Skäärid on võrdlemisi Ahvenamaa madalad kristalsetest kivimitest kaljusaared ranna lähedal. • Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes - Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid. Laiud • Eesti rannikumerd iseloomustab laidude rohkus, seda eriti Lääne-Eesti rannikul. Erinevalt skääridest on laiud madalad ja lauged, vaevu merepinnast kõrgemad settekivimitest saarekesed. Vilsandi Looduskaitseala laiud Keskkonnaprobleemid
Förderannik • valitseb Läänemere edelaosas. Maakoor vajub seal kiiresti, meri tungib peale ja uputab merele avanevaid jõeorgusid, muutes need pikkadeks kitsasteks lahtedeks. • Förde meenutab fjordi, kuid tekib tasandikul, nii ei ole tal kõrgeid mägiseid kaldaid. Kieli förde Skäärrannik • Skäärid on võrdlemisi Ahvenamaa madalad kristalsetest kivimitest kaljusaared ranna lähedal. • Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes - Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid. Laiud • Eesti rannikumerd iseloomustab laidude rohkus, seda eriti Lääne-Eesti rannikul. Erinevalt skääridest on laiud madalad ja lauged, vaevu merepinnast kõrgemad settekivimitest saarekesed. Vilsandi Looduskaitseala laiud Keskkonnaprobleemid
Tartu Kutsehariduskeskus Võru linna saastatus Referaat Koostaja: Kristjan Kikkas Õpetaja: Marlen Tärgla Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust. Võru linna õhu saastatuse kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid