50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sandra Haar
Õppematerjali autor
jäätmeprobleemide vähenemisel. Informatsiooni jäätmeprobleemide kohta otsin internetist erinevatelt lehekülgedelt. küsin ka vanematelt abi. Loomulikult kasutasin ma ka natukene oma enda teadmisi. Referaadi eesmärk on see, et kui teised on selle läbi lugenud, siis iga üks võiks mõlda kas tema kodus kasutatakse liiga palju kilekotte ja kuidas saaks olla inimene ise kasulik jäätmeprobleemide vähendamisel. Igas peres võidaks sorteerida prügi, sest kui näitkes üleliigne papp või paber viidaks kohe prügimäele, siis sinna see ka jääks, aga selle asemel saaks papi ja paberi viia taaskasutus keskusesse. Mida võtta ette vanade akude või patareidega? Kui palju on prügi maailmameres? Nendele küsimustele ning ka teistele jäätmeprobleemidega seostuvatele küsimustele võid leida vastused just siit referaadist. 1. Jäätmeprobleemid
SISUKORD Sissejuhatus Minu valitud teemaks osutus prügimägi ookeanis. Kuna ma ei ole varem kuulnud, et ookeani prügimäest, siis otsustasin selle kohta rohkem uurida, et mida see täpsemalt tähendab. Referaat kirjeldab mis on prügimägi ookeanis ja kuidas see avastati. Samuti toon välja kuidas on prügimägi tekkinud ja kuidas see ohustab elusolendeid maal. Kuna prügi suurenemine on maailmas probleemiks, siis samuti üritatakse ka ookeani prügimäele lahendust leida. Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis. Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres. Kasutatud allikad on võetud internetist. Prügimägi Vaikses ookeanis Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani
......18 6. Vanad ravimid ......................................................................................................................20 7. Mida peaks teadma patareidest ja akudest.........................................................................21 7.1 Patareide ja akude erinevused.................................................................................21 7.2 Patareide ja akude keskkonna- ning tervisemõjud................................................22 8. Prügi ohustab loomi .............................................................................................................25 9.Mähkmetest............................................................................................................................28 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Kristina Mazova Kilekottide maksustamine Eestis Uurimistöö Juhendaja: Jelena Rõbakova Tallinn 2017 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kristina Mazova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155485TAAB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Elena Rõbakova Töö vastab kehtivatele nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) 2 SISUKORD
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
[21] Õnneks keelustas Euroopa parlament fosfaatide kasutamise pesuvahendites. Keeld hakkab kehtima 2013. aastal. [22] Tuleb ka arvesse võtta trummelkuivatusele ja triikimisele kuluv energia. ,,Õnneks on rõivaeseme omanikul olemas valikud, kuidas oma riideid targalt hooldada ning negatiivset mõju vähendada." [21] 15 6. Rõivajäätmed ,,Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema." [1] Viimase sajandi jooksul on rõivaste ostmine pideval tõusuteel olnud ning nende kasutusaja pikkus drastiliselt vähenenud. [4] 6.1. Ladestamine prügimäele Umbes 30% Inglismaa prügimägedest koosneb riidejäätmetest. Igal aastal satub umbes 2 miljonit tonni riidejäätmeid prügimäele. [23]
tarbimisomadused. Ohtlikud jäätmed oma omadustelt inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkõige patareid, vananenud ravimid, värvid, lakid. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus. Prügila prügi kogumise koht, nt prügimägi. Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv peamiselt metaanist ja CO2st koosnev gaas. Happevihm sademed (vihm, udu, lumi), mille pH on normist madalam. Põhjustab mulla ja magevee hapestumist ja vähendavad okasmetsade produktiivsust. 11 Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-)
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid