Praktiline töö PN2

Yagami, Light

Praktiline töö PN2 (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Masinaehitus - Hüdro- ja pneumoseadmed

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis juhtus Miks?
Millises asendis peatub kolb ?

Lõik failist

Tallinn 2019
iline töö
Õppeaines:
Õpperühm: B
Juhendaja :
1. Tööülesanne
Vastata antud küsimustele.
PN2.H1
Küsimused:

Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda.

Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet . Mis juhtus? Miks?

Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb ? Miks?

Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel?
Vastused:

Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi.

Mitte midagi ei juhtunud. Vajutades nuppu annan õhu läbi TK1, kuid see on suletud mis tähendab, et jaoti ei lükata ümber mis laseks õhu silindrisse.

Masin jääb oma tegevust kordama. Kolb peatub – asendis sest ma ei anna õhku läbi TK1 lüliti

On reguleeritav. TK1 probleem seisneb selles, et ta peab pidevalt olema otsiku peal, vastasel korral masin ei käivitu.
Sele PN2-1
PN2.H2
Küsimused:

Milline on kolbide liikumise järjekord , näiteks S1+; S2+ jne..

Millised on vastavaid liikumisi põhjustavad signaalid , näiteks S2- → TK1 jne..

Milline on klapi NING ülesanne skeemis .

Milline on anduri TK2 toimimise erinevus ülejäänud kahe anduri toimega võrreldes.

Mis muutuks seadme töös, kui TK2 toimiks samal põhimõttel kui TK1 ja TK3.
Vastused:

S1+ ; S1- ; S2+ ; S2 -

S1+ → TK1; S1- →TK3; S2+→TK2; S2-→TK1

Kui TK1 pole alla vajutatud ei toimi ka lüliti K ning vastupidi

Silindri S1 tagasi tulekul ’’–’’ asendisse ei reageeri TK2.

S2 jaoti lülituks korra ümber, silindrite liikumisel ei muuda midagi.
Sele PN2-2

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Light Yagami Õppematerjali autor

Labori tööd.
Küsimused:
1. Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda.
2. Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet. Mis juhtus? Miks?
3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks?
4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel?

käigu pikkus Praktiline töö hüdroseasdmed

Sarnased õppematerjalid

doc

Praktiline töö PN5

LELOL Praktiline töö PN5 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN5.H1 Küsimused: 1. Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks? 2. Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar? 3

Hüdro- ja pneumoseadmed

pdf

Pneumaatika alused

maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2) 5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). Mõõtühikute määratlused Mass: 1 kg SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on

Ohuõpetus

194

pdf

Pneumaatika alused

maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2) 5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). Mõõtühikute määratlused Mass: 1 kg ⇒ SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on

Tehnoloogia

doc

Kolbpumpade ehitus

on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini. Pumba töö korral vedeliku tase kõigub maksimaalse ja minimaalse taseme vahel. Vmin - Vmax. , muutes rõhku katlas vastavalt pmax pmin. Imitakti ajal imetakse vesi imikuplist pumba töösilindrisse, mille tulemusena õhurõhk imikuplis langeb. Kuplis tekib tugev hõrendus ja atmosfäri rõhk surub vedeliku imitoru mööda kuplisse. Vedeliku liikumine kuplisse jätkub ka survetakti ajal ,mille tõttu vedeliku liikumine imitorus ühtlustub. 23

Merendus

docx

Automaatika konspekt

Determineeritud (tavalised) süsteemid inimese poolt antakse kogu vajalik info juhitava objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta

Elektriaparaadid

rtf

Automaatika alused

158

pdf

Elektriajami juhtimine

käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne); automaatelektriajam kõik juhtimistoimingud teevad automaatjuhtimis- aparaadid, inimese osavõtt piirdub elektriajami töö jälgimisega. Elektriajami juhtimiseks kasutatavate signaalide arvu järgi liigitatakse tema juhtimissüsteemid järgnevalt: avatud juhtimissüsteemid juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest puudub igasugune kontroll juhitava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) üle; suletud juhtimissüsteemid (joonis S1) juhtimissignaali moodustamiseks

Elektriaparaadid

odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus

Rohkem sarnaseid