Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil
kasutada seadusest mittetulenevail eesmärkidel - põhiseadusega: eelkõige tähendab see põhiseaduses sätestatud kodanike põhiõiguste ja vabadustega arvestamist, millesse ametnikud ei tohi oma suvaotsusega sekkuda. 30. Tutvusta faktiküsimuse selgitamise raskusi ja esita iga raskuse tahu juures oma arusaam, kuidas püütakse sellest üle saada. 61 Tutvusta elanikkonna kui riigi tunnust. Riigi rahvas: kodanikud ja kodakondsuse alused, välismaalast liigid ja õiguslik seisund. Diplomaatilise puutumatuse mõiste. Riigi kodanikud Välismaalased teiste riikide kodanikud (diplomaatilise puutumatusega ja ilma) kodakondsuseta isikud Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule mitmeid õigusi (valimised), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus).
n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa n Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA Täitevvõim ® Valitsuse ülesanded: n juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määra-ta rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu, n administratsiooni (halduse) järelevalve,
§ väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate tunnustamine, nende
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest
b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus. 10
Kõik kommentaarid