Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus (0)

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon , kodanikuühiskond, kodakondsus

Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64);
Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad.

Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust)
Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- ja vasakpoolseteks.Parempoolsed ei poolda riigi sekkumist majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad ja madalad maksud , üksikisik on tähtsam kollektiivist. Märksõna - nn õhuke riik. Siia kuuluvad Eesti

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Poliitika-parteid ja ideoloogiad-korruptsioon-kodanikuühiskond-kodakondsus #1

Poliitika-parteid ja ideoloogiad-korruptsioon-kodanikuühiskond-kodakondsus #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

futureman14 Õppematerjali autor

Ühiskonna KT küsimused ja vastused, poliitika kohta.

ühiskond poliitika Poliitika parteid ja ideoloogiad korruptsioon kodanikuühiskond kodakondsus

Sarnased õppematerjalid

docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Agraarühiskond: püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused. Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused

Ühiskond

docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

Kategoriseerimata

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,

Ühiskond

docx

Ühiskonna valitsemine

täidesaatva valitsuse. Parlament valib presidendi. Täidesaatev võim on suures sõltuvuses seadusandlikust võimust. a) Enamusvalitsus- üheparteivalitsus (50% + 1 häält parteil) b) Koalitsioonivalitsus- mitmeparteilisus segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu. Parlament valib peaministri, peaminister valib riigikogu. (Prantsusmaa, Soome, Venemaa) Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia funktsioonid: 1. annab hinnangu eksisteerivale olukorrale 2. loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks 3. Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed, tegutsevad selle huvides. Indiviidi huvid tagaplaanil (Sotsid, Keskerakond). Vasakäärmus- kommunistid Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. (Reformierakond, IRL).

Ühiskond

doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus

Ühiskond

doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht

Ühiskond

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Riigi mõiste. Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. 1. Maa-ala Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla. 2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See kehtestab talle alluval maa-alal kogu õiguskorra alates põhiseadusest ja suhted ka teiste riikidega kui võrdne võrdsega. Riigi organisatsiooniline määratlus: riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum; riik on suverään, st

Ühiskonnaõpetus

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid