Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Okeanograafia Pinnalained (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Lained
Pinnalained
Lainete mõõdetavad omadused
Lainetuse  tekkimine
Lainetuse kuju ja tüüp
Lained
Tuulelained
Ummiklained
Laineteooria
Süvameri 
Madalmeri
 
 
Pinnalained
 Vee pinnalained on lained vee ja õhu 
piirpinnal .
 Walter  Munk :

veepeegli võnkumised, mil e perioodid
• kümnendiksekunditest (kapil aarlained) 
• tundideni (loodelained).
 Vee pindpinevus  määrab 

2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega 
kapil aarlainete omadused. 

suurema lainepikkuse puhul määrab lainete 
omadused  inerts , raskusjõud ning sellest tingitud 
rõhu- ja li kumise muutused.
 Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on 
tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. 
 Vette visatud  kivid ja voolutakistused 
tekitavad laineid
Vasakule Paremale
Okeanograafia Pinnalained #1 Okeanograafia Pinnalained #2 Okeanograafia Pinnalained #3 Okeanograafia Pinnalained #4 Okeanograafia Pinnalained #5 Okeanograafia Pinnalained #6 Okeanograafia Pinnalained #7 Okeanograafia Pinnalained #8 Okeanograafia Pinnalained #9 Okeanograafia Pinnalained #10 Okeanograafia Pinnalained #11 Okeanograafia Pinnalained #12 Okeanograafia Pinnalained #13 Okeanograafia Pinnalained #14 Okeanograafia Pinnalained #15 Okeanograafia Pinnalained #16 Okeanograafia Pinnalained #17 Okeanograafia Pinnalained #18 Okeanograafia Pinnalained #19 Okeanograafia Pinnalained #20 Okeanograafia Pinnalained #21 Okeanograafia Pinnalained #22 Okeanograafia Pinnalained #23 Okeanograafia Pinnalained #24 Okeanograafia Pinnalained #25 Okeanograafia Pinnalained #26 Okeanograafia Pinnalained #27 Okeanograafia Pinnalained #28 Okeanograafia Pinnalained #29 Okeanograafia Pinnalained #30 Okeanograafia Pinnalained #31 Okeanograafia Pinnalained #32 Okeanograafia Pinnalained #33 Okeanograafia Pinnalained #34 Okeanograafia Pinnalained #35 Okeanograafia Pinnalained #36 Okeanograafia Pinnalained #37 Okeanograafia Pinnalained #38 Okeanograafia Pinnalained #39 Okeanograafia Pinnalained #40 Okeanograafia Pinnalained #41 Okeanograafia Pinnalained #42 Okeanograafia Pinnalained #43 Okeanograafia Pinnalained #44 Okeanograafia Pinnalained #45 Okeanograafia Pinnalained #46 Okeanograafia Pinnalained #47 Okeanograafia Pinnalained #48 Okeanograafia Pinnalained #49 Okeanograafia Pinnalained #50 Okeanograafia Pinnalained #51 Okeanograafia Pinnalained #52 Okeanograafia Pinnalained #53 Okeanograafia Pinnalained #54 Okeanograafia Pinnalained #55
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Yksik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
pptx

Lained; lained veekogudes

LAINED;LAINED VEEKOGUDES VÕNKUMISTE LEVIMINE • Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). • Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. • Laine – teatud kiirusega leviv häiritus. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif • Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. • Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS • Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained.

võnkumine ja lained
thumbnail
7
doc

Mereteaduse mõisted

Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia ­ teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi ­ merevee liikumine; · Keemilisi ­ vee keemilist koostist: · Geoloogilist ­ ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi ­ mereelustiku probleemid.

Mereteadus
thumbnail
8
doc

Spikker

Blanc'i neeme ümbruses).Pikkade lainete mõju tsirkulatsioonile Hoovuste struktuur ookeanis reageerib "kiiresti" muutuvatele välismõjudele (näit. tuulevälja muutustele). Häiritused kantakse vees üle lainetena. Vastavalt tiheduse ja rõhu isojoonte paralleelsusele või lõikumisele nimetatakse laineid barotroopseteks või barokliinseteks. Pikad lained on mõjutatud Coriolis'e jõu poolt. Eristatakse kaht põhiklassi ­ Kelvini ja Rossby lained. Kelvini laine kujutab endast veetaseme häirituse liikumist piki kallast (nõlva), kus Coriolis'e jõud on tasakaalus veetaseme kaldest tingitud rõhu gradiendiga. Barotroopsed Kelvini lained hääbuvad kaldast kaugusel, mida nimetatakse Rossby deformatsiooni raadiuseks (L = c/f; kus c on laine levikukiirus ja f on Coriolis'e parameeter). Ekvaatoril on Coriolis'e jõud null. Tänu sellele osutub võimalikuks ekvatoriaalse Kelvini laine olemasolu. Ekvatoriaalne

Merefüüsika
thumbnail
16
doc

Looduskatastroofid

Samuti ÜRO töötaja Tarmo Jõeveer oli sel hetkel Haitil ning ta päästeti rusude alt. Tsunaamid Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda

Geograafia
thumbnail
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad- seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b. S-lained-ristlained, kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad aeglasemalt kui pikilained, ei saa levida läbi vedelike c. pinnalained-levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda, liiguvad mööda

Geograafia
thumbnail
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

Kõrge sagedus,lühike lainepikkus, levivad nii tahkises kui vedelikus, maapind võngub edasi-tagasi, tekitavad väikesi muutusi maapinnas, maakoores liiguvad kuni 13km/s. b. S-lained, ehk ristlained- muudavad kivimikeha kuju; kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainetega risti. Kõrge sagedus, lühike lainepikkus, aeglasemad kui pikilained, ei levi vedelikes, maakoores liiguvad kuni 7,3km/s, liihuvad ka kõrvale. c. pinnalained liiguvadmaavärina epitsentrist eemale piki maapinda. Kõige aeglasemad, levivad maapinnal, nagu lained vees, põhjustavad kõige rohkem kahjustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Laamade äärealadel, vulkaanilistel aladel. Nt. Filipiinidel 2012.aasta

Geograafia
thumbnail
24
docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – lühim ajavahemik, mille jooksul antud ruumipunkti läbivad kaks järjestikust laineharja Sagedus, f – ajaühikus punkti läbiv võngete arv, ühik Hz Nurk- ehk ringsagedus, w – ühik rad/s w = 2π/T = 2πf  Laine kõrgus, H – kaugus laine harja ja põhja nivoo vahel H = 2a  Lainete levimise kiirus, u  Lainepikkus, λ – kaugus kahe harja vahel Laine murdumine:  Laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise  Põhjustatud erinevatest laine leviku kiirustest Lainete peegeldumine:  Laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda

Füüsika
thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt ­ pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud ­ auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, pol

Hüdrosfäär




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun