Nädala poliitilised sündmused
Ilves toetab kahekojalise Euroopa
Parlamendi loomist
President Toomas Hendrik Ilves ütles Postimehele
antud intervjuus , et tema hinnangul peaks Euroopa
Parlament olema kahekojaline . «Praegune on olukord
on täiesti jabur ja ebaõiglane,» märkis Ilves, kelle sõnul
peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline ning
tähtsamad küsimused, näiteks välispoliitika, kuuluma
ülemkotta, kus kõik riigid on võrdsed.
Teder : lastele
kodakondsuse andmise küsimusi tuleks käsitleda laiemalt
Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et kuigi tema saab parlamendile teha
kodakondsuse seaduse muutmiseks vaid väga konkreetseid
ettepanekuid , võiks riigikogu käsitleda alaealistele naturalisatsiooni
korras Eesti kodakondsuse andmise küsimusi laiemalt.
Ansip : Estonian Airil pole plaani A
Peaminister Andrus Ansip rääkis riigikogus arupärimistele vastates, et
valitsusel pole Estonian Airiga olemas plaani Agi, mistõtu ei saa rääkida,
et oleks olemas varuplaan, mida esimese ebaõnnestumisel kasutada.
Riigi võlakohustused kasvasid mullu III kvartalis 500 miljoni võrra
Valitsemissektori võlakohustused kasvasid kolmandas kvartalis ligi 500
miljonit eurot ehk 1,8 miljardi euroni.
Võlakohustused kasvasid eeskätt Euroopa Investeerimispangast võetud laenu
tõttu. Sellega kavatsetakse kaasfinantseerida välisvahenditest rahastatavaid
projekte.
Eesti sai loa finantstehingute maksu
kehtestamiseks
Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna häälteenamusega loa Eestil
ja veel 10 eurotsooni riigil valmistuda finantstehingute maksu
kehtestamiseks, kirjutab Reuters.
Lisaks Eestile said loa finantstehingute maksu kehtestamiseks Saksamaa,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pets13
Õppematerjali autor
kollektiivlepinguliste läbirääkimiste protsessi. Selle tulemusel jäävad tuhanded kultuuri, huvihariduse, spordi jne sektori töötajat üleriigilistel läbirääkimistel tööandjapoolselt esindamata. Küsimusele, kas TALO liikmeskond kavatseb palgaküsimustes lähiajal aktsioone, vastas Tuuling, et seda teemat ei ole käsitletud. Jätkuvalt püütakse küsimused lahendada läbirääkimiste laua taga. Ka tänase kohtumise üheks otsustuspunktiks jäi, et nädala jooksul kohtuvad kultuuri ja haridustöötajate esindajad oma tööandjatega ning täpsustavad läbirääkimiste protsessis kujunenud põhiseisukohad, et need formuleerida otsuseks. Reform: töölepingu seadus tõukab majandust kasvu suunas 17.12.2008 Postimees Täna riigikogu vastu võetud uus töölepingu seadus tervendab Eesti tööturgu ja annab tõuke majanduskasvule, leiab Reformierakond.
Autoritaarse poliitilise reziimi tunnusteks on: 1) Poliitilisi õigusi saab tegelikkuses kasutada ainult riigivõimu kontrolli all ja võimule meelepärases suunas (sõnavabaduse kasutamine teatud eesmärkidel) 2) Legaalse poliitilise opositsiooni tegevus on muudetud raskeks või lausa võimatuks. Vahel on lubatud ainult üks partei, vahel on tegeliku üheparteisüsteemi varjamiseks lubatud mõned vähetähtsad poliitilised parteid, mille tegevus peab olema kooskõlas valitseva partei kursiga (viimatinimetatud olukord oli omaaegses Saksa DV-s) 3) Parlamendivalimised võivad küll perioodiliselt toimuda, kuid tegemist pole selliste valimistega, kus rahvas saaks vabalt oma kandidaate üles seada. Kandidaatide ülesseadmine toimub riigivõimu kontrolli all. Kui üles saab seada ainult ühe kandidaadi, siis valimisi tegelikult ei toimu, toimub vaid hääletamine.
Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine. 14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli. Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks "riik". Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või
Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu Olulised daatumid Eesti riigiõiguslik areng 1917-36 Eesti riigi teke ja tema eelkonstitutsioonid 1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a. Põhiseadus 1937. a. Põhiseaduse iseloomustus Üleminekuaeg 1937. a. Põhiseaduse rakendamisele 1940. a. sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2
riigihaldusülesannete teostamise - omavalitsuslikud territoriaalsed kollektiivid on erilised õigussubjektid (juriidilised isikud), mis astuvad riigiga õigussuhetesse 1.4.Ülevaade kohaliku omavalitsuse teooriatest Suurbritannias 3 faasi:1) varased toetajad; 2) sõjajärgsete reformijate debatid; 3) 1980-ndate a-te lokalistid 1.4.1.Varased kaitsjad John Stuart Mill (1806-1873) Considerations on Representative Government" (1861) 1) kohalikud poliitilised institutsioonid on oluline element demokraatlikus valitsemissüsteemis, sest nad laiendavad osalemisvõimalust ja võimaldavad harida kodanikku praktilises poliitikas ja valitsemises; 1 2) kohalik haldus on praktiline, sest kohalik huvi, teadmised ja kontrollimisvõime muudavad tõhusa ja toimiva teenuste osutamise palju tõenäolisemaks.
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid