Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naistemaailm ja meestemaailm (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on aeg muutnud kummagi soo rolli ühiskonnas?

Lõik failist

NAISTEMAAILM JA MEESTEMAAILM
Naine ja mees – erinevate maailmavaadetega isiksused . Heites pilgu mitmeid sajandeid tagasi, võime nende isiksuste maailmade vahel näha selgeid erinevusi.. Tänapäeval, kus enamik füüsilisest tööst on asendunud vaimsega, võime tõdeda, et tänapäeval ei mängi enam suurt rolli, kas oled naine või mees. Kuigi need kaks vastandlikku maailma on muutumas ühtsemaks, saame tänapäeval siiski veel rääkida naistemaailmast ja meestemaailmast. Kuid kuidas on aeg muutnud kummagi soo rolli ühiskonnas? Mis saab edasi? Kas saame ka

Naistemaailm ja meestemaailm #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mihkel93 Õppematerjali autor
Pole nüüd just professionaali kirjutatud, aga mul ajas asja ära:D

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Naiselikkuse stereotüübid

enesepeegelduspinnaks. Isegi 19. sajandil püstitatud tees ,,soolistest karakteritest" pöördus naiste kahjuks ning kinnitab meeste õigust omandamisele. Sest omandi (propre) valdkond, kultuur, toimib omandamise kaudu. Naiselikkuse välistamisega või surmamisega luuakse patriarhaalne kord, täpsemalt öeldes rakendatakse naiselikkuse stereotüübid kehtiva korra säilitamise teenistusse. Niisiis konstrueerib patriarhaalne maailm naiselikkuse mõiste ja määratleb seda sugudevahelisest suhtest lähtuvalt. Meeste kujutelm naiselikkusest, mis vahetevahel annab täiesti difameeriva ja võltsitud või ka idealiseeritud pildi, eraldab mehe mitteidentsuse, s.t teistsuguste kogemuste, muljete, tervikpiltide ja sotsiaalsete tingimuste mitmekesisuse, mis samuti võiksid omada tähtsust naise kui isiksuse identiteedi seisukohalt. Need täiesti teistsugused kogemused, mis on esijoones seotud puuduva naise sotsiaalse ja

Psüholoogia
thumbnail
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

............................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 ..........................................................................................................................................6 1.1.2. Naine ja mees............................................................................................................ 7 1.1.3. Naine ja lapsed.......................................................................................................... 7 1.1.4. Naine ja töö............................................................................................................... 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK.......................................................................................

Kirjandus
thumbnail
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

Selle valdkonna erinevus tuleneb kõige enam kehtivatest stereotüüpidest. Mõttemallide muutumine 8 võtab omajagu aega, mehed, kelle lapsepõlvekodus seisid rangelt lahus "meestetööd" ja "naistetööd" ei aita suure tõenäosusega ka oma naist kuigi palju kodutöödes. Küll aga on meeste kaasamisest kodutöödesse rohkem rääkima hakatud ja nii mõnigi stereotüüpides kinniolev mees on oma hoiakuid muutmas. Meeste-naiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Küllalt sagedane on veel esimestel kooliastmetel poiste ja tüdrukute vahel vahettegemine jällegi stereotüüpide põhjal. Arvatakse, et tüdrukud on verbaalselt võimekamad, samuti, et nendega on lihtsam toime tulla, seega tegeletakse tüdrukutega rohkem. Poisid hakkavad mingil moel tähelepanu otsima ja kui nad on millegi negatiivsega hakkama saanud, ongi taastoodetud mõtteviis, et poistega on raske toime tulla.

Asjaajamine
thumbnail
35
doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

hukkamõistu osaliseks. Abielurikkumine oli tabu, sõna "truudusetus" ei kasutatud. 3000 a tagasi oli naistel väga vähe õigusi, naised olid meeste vara, nagu ka Vanas Kreekas ja Roomas. Kristus sündis süütust neitsist, ta ei olnud oma elu jooksul ka ise kordagi vahekorras. Vallaliste suhtes oli negatiivne hoiak. Abielu on püha! Õhutati abielluma ja lapsi saama. Mees on perekonnas dominantne, vaieldamatult liidri rollis. Kristlikus traditisoonis eraldati seksuaalsus ja füüsilisus jumalikust Vana ja Uus Testament on siiani väga suur mõjutaja seksuaalsuse juures. Kiriklikult on seks vaid selleks, et järglasi saada, sugu jätkata. Need, kes lapsi ei saanud, mõisteti ühiskonnas hukka. o India ­ seksuaalne ja füüsiline on ühendatud jumalikuga. Hinduistlikus

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
thumbnail
30
docx

SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE

reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekitada hirme, blokke. Blokke tekitada on väga lihtne. Kuidas määratleda pere- pere mudel on muutunud tugevalt, me ei teagi enam, kes on pere ja kes mitte. Wamboldt 1989 Reiss E.Burgess Barnhill Felck Asjadega armastuse ostmine- on midagi suuremat, kui materiaalne konstrukt. Aju

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine
thumbnail
30
docx

Suhtlemise põhioskused

loomisel teisest. Pakutakse välja 3 erinevat seletust meeldivuse kohta: 1) Esimene on kultuuriline hüpotees, mille järgi ilu kriteeriumid on kultuurinormidega määratletud. Seetõttu peaks ilu sõltuma kultuurist ja seega puudub absoluutse ilu kriteerium. 2) Vastupidiselt sellele võime me käsitleda ilu kui teatava reproduktiivse potensiaali väljendust. Seetõttu otsime me endale kaaslast teatavate kriteeriumide alusel – nt mees peab olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu. Nt eelistavad mehed naistel väikest lõuga. Selle kujunemine on aga sõltuv östrogeenist, seega annab see meestele viite ka sellest, et see naine on fertiilne - et ta on võimeline viljastuma. Ta ei ütle, et ta on võimeline, vaid ta annab sellise vihje. Samasuguse vihje annab naistele mehe viljakusest mehe tugev lõug. Meestes hinnatakse massiivseid lõuapärasid, laia lõuga ja võimsaid kulme

Suhtlemis psühholoogia
thumbnail
38
doc

Kehakeel

tahame? 38 Kas naised kogevad seksuaaliha sama tugevalt kui mehed? Jah, muidugi, kuid see ei ajenda neid tegutsema sama innukalt ja järjekindlalt kui mehi. 1989. aastal viisid psühholoogid läbi uurimuse, milles võõras kütkestav naine lähenes ülikoolilinnakus meestele ja tegi ettepaneku voodisse minna. Umbes 75% meestest vastas jaatavalt. Kui aga võõras mees tegi naistele samasuguse lähenemiskatse, siis ükski naine ei nõustunud. Mehed küsivad sageli, mida nad peaksid naiste köitmiseks teisiti tegema. Ilmselged tõed on tegelikult järgmised: pööra tähelepanu isiklikule hügieenile, kontrolli oma hingeõhku, ole galantne, rääkimise asemel püüa vahelduseks kuulata, keskendu oma partnerile ja ära püüa samal ajal üle ta õla ka teisi jälgida, ära räägi rumalusi ja ära piidle ta rindu, ole tagasihoidlik

Psühholoogia
thumbnail
9
docx

Loengud "Sissejuhatus sotsioloogiasse"

Rollid on pidevalt ümberdefineeritavad, sotsiaalse dialoogi tulemus. Ei ole sünnihetkel määratud. 28. Soolise ebav>rduse p>hjused ja tagajSrjed Kuidas seletada meessoo domineerimise universaalset printsiipi? Ei eksisteeri sünnipäraseid omadusi, mille pärast oleks ebavõrdsus õigustatud. Seega peituvad põhjused ühiskonnakorralduses. Ajalooliselt välja kujunenud tööjaotus, mis põhineb sellel, et naised kannavad ja sünnitavad lapsi. Naised keskenduvad rohkem majapidamisele ja mees tegutseb väljaspool kodu. See oli õigustatud siis, kui puudusid pereplaneerimise vahendid ning naine ise ei saanud oma laste arvu ja saamise aega reguleerida. Tänapäeval - erinevate rasestumisvastaste vahendite kasutuselevõtt võimaldab laste arvu, samuti nende sündimise aega teadlikult planeerida. Enamuse osa elust ei ole naine enam lastega seotud. Naised osalevad meestega võrdselt tööjõuturul, ning isegi kui tahetaks, et saa paljud pered endale ühe leivateenijaga peret lubada

Sotsioloogia




Kommentaarid (2)

zamia profiilipilt
Allan Mihkelson: oli abiks mulle vägagi koolitöös
21:52 01-10-2012
kellyr profiilipilt
kelly rohela: Oli abiks ikka
20:35 10-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun