Mürgid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi?

Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismis tervisehäireid või isegi surma. Mürke on mitmeid ja põhimõtteliselt võib nad jagada kaheks, mürgid, mida inimesed tarvitavad teadlikult nagu näiteks tubakas ja alkohol ja mürgid, mida tarbitakse teadmatult nagu näiteks kui meie elukoha ümbruse õhk on saastunud, hingame me õhus leiduvaid mürke sisse enesele teadmata. Mürgitus on reeglina mingite ainete (botuliin, bensiin, süsinikmonoksiid jne.), aga ka füüsikaliste nähtuste poolt (kiiritus, füüsilised anomaaliad jne.) põhjustatud seisund organismis, mis muudab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks

Keemia

12

doc

Mürgid

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3

Kokandus

36

docx

Mürkgaaside kokkupuuted inimestega

1. Mürkgaasid igapäevaelus Mürkide olemusest Gaasid on ained, mille korral molekulidevahelised tõmbejõud on nõrgad ning molekulid liiguvad vabalt ja täidavad ühtlaselt mistahes kujuga ruumala (TEA entsüklopeedia 7 2011:165) Mürkaine on mistahes aine, mis ka suhteliselt väikeses annuses organismi sattudes või sellesse kogunedes põhjustab talitlushäireid või surma (EE 6 1992:524). Mürke jaotatakse : keemiliste omaduste järgi (orgaanilised ja anorgaanilised mürgid, vees ja rasvas lahustuvad mürgid); toime järgi (söövitavad, happed ja alused, üldtoimega mürgid); otstarbe järgi (tööstusmürgid: nt benseen; kütteained: nt metaan, bropaan, bensiin; põllumajanduses kasutatavad kemikaalid; olmekemikaalid: nt äädikhape; ründemürgid, nt sariin, ipriit) püritolu järgi (loomsed: nt maomürgid; taimsed: nt oopium; seenemürgid: nt mükotoksiinid) 3

Keemia

16

doc

Meelemürgid: uurimistöö

Sellest harjumusest vabanemine võtab aega ja suurt tahtejõudu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. 10 KOGEMUSED Tõsielulugu ecstasyst, rääkinud 15 aastane Anna. "Ecstasyt söödi ikka viis-kuus tabletti järjest. Noh, siis alguses pidutsed kõvasti, tantsid

Terviseõpetus

37

odt

Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.

Kuressaare Gümnaasium UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE Uurimustöö Koostaja: Kätriin Tamm Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele

Teadus tööde alused (tta)

18

odt

Suitsetamine

 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Perekonnas, kus on lapsed ja suitsetavad vanemad suitsetavad tavaliselt samades ruumides, kus kogu pere viibib, saavad lapsed nn.

Teadus tööde alused (tta)

23

doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

(piim, munad, mesi) langema allapoole MRL väärtust. Alles pärast seda võib looma kudesid või produkte kasutada toidu valmistamiseks. N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 19. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graiantotoksiin, favism, toksilised lipiidid, leukotoksiin-dioolid. Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge

Toitumise alused

40

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Alles pärast seda võib looma kudesid või produkte kasutada toidu valmistamiseks. · N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. · Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 18. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid. Ritsiin jt. lektiinid · Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on

Biokeemia

Kommentaarid (1)