KIRIK- oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel. RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 20. Mis olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? · eestlastel puudus sõjaline väljaõpe · vaenlased korraldasid süstemaatilisi sõjaretki · vastaste sõjaline ülekaal · Eesti ei olnud ühtne riik · relvastuse erinevus 21. Millal algas ja lõppes muistne vabadusvõitlus? 1208-1227 22. Mis koht vallutati viimasena Eestis? - 23. Millega said tuntuks: piiskop Albert- rajas 1201 Riia linna Lembitu- oli Sakala vanem vürst Vjatsko- aitas eestlastel Tartut kaitsta Muistse vabadusvõitluse ajal Jaroslav Tark- vallutas Tartu ja pani sellele oma hüüdnime järgi nimeks Jurjev Valdemar II- Taani suurriigi valitseja 24. Dateeri: Riia asutamine 1201 Otepää piiramine eestlaste ja venelaste poolt 1217
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a
1.Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. Saksa kaupmeeste soov oli saada paremaid kaplemistingimusi. 2.Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Meinhard oli tekitanud eestastes kahtlusi, arvati, et ta varastas neilt päikese. Berthold kogus tugeva ristisõdijate väe, kuid suri esimeses sõjas. 3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albert oli teinud omale tugipunkti Riia linna liivlaste sekka ning kasutanud sealt oma varustuse ja sõjameeste arendamist. Albert suutis ristida latgalid, Väina ja Koiva
Muinasusund Ohverdati kultus e. ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid jne). Ohverdati selleks, et vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikust saada. Andideks olid piid, liha, veri, vili, vill, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahest harva ka inimesed. Pühad paigad hiied, järved, allikad Vägi eriline omadus teatud inimestel Hing kogu loodus arvati olevat hingestatud (animism) Taara, Uku muinaseestlaste hinged Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Ristisõdijate eesmärgid: · Ristiusu levitamine preestrid · Saada maad feodaalid · Saada kauplemise võimalusi kaupmehed Keskused: · Riia 1201 · Ojamaa e Gotland Albert ristisõdijate juht, osales kõigis lahingutes Lembitu Sakala vanem. Suri 1217 (Madisepäeva lahingus) Kaupo liivlaste juht. Suri 1217 Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas Tallinna Aeg Kellega? Kus
MUINASAEG 1. Millised on vanimad inimasulad Eestis? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 at. (umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi (8700 a e Kr). 2. Kui vanad need on? · Pulli asula · Kunda Lammasmägi 3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad? Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine. 4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Kunda kultuuri on peetud soome-ugri hõimude hulka. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt. 4) Mis keelt nad rä
Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Sissetung Eestisse 1208. a. Algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimene ohver oli Ugandi..1208. sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugalased kutsusid appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maile. Eestlaste jaoks algas muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. a Toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendusmalev opiiras Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade ,et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära köiki
(12 saj II pool pärissoomlased ja hämelased) (--> soomlased olid andamisõltuvuses) Idaslaavlased 10. saj (õigeusk). Vana-Vene riik. Leedukad olid küll paganad, aga neil oli oma riik. 1180-dad (väiksemad vürstiriigid ühinestid --> Suur-Vürstiriik) 1187 hävitati Rootsi linn Sigtuna (Idamere panagad?) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS Ristisõdijate eesmärgiks oli: 1. Ristiusu levitamine 2. kaupmeeste turvalisem kauplemine 3. juurdepääs uutele maavaldustele. MEINHARD- rahumeelne misjonitöö. 1180. Üksküla liivlaste bismis-ristimine kivilinnuse vastu. TEODERICH-(Meinhardi abiline), tülis liivlastega. Ristis Kaupo. Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti.
Kõik kommentaarid