Motivatsioon spordis (0)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Spordipsühholoogia

5 VÄGA HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Lõik failist

Motivatsioon spordis
Kodune ülesanne nr 4
Põhjuseid, miks lastel võib tekkida vastumeelsus spordiga tegelemise osas, on mitmeid:

Neile võib tunduda see konkreetne spordiala, millega tegeletakse, või tegeleda proovitakse, liiga keeruline või siis vastupidiselt liiga igav. Kui antud spordialal vajaminevate oskuste omandamine on raske või keeruline või on liigutuste õppimine keeruline, tekib vastumeelsus, loobutakse liialt kiiresti, tuju langeb. Kui antud spordiala tundub lastele igav, siis ei viitsita pingutada või üldse kaasa teha.

Kaaslased ning keskkond, kus ja kellega koos sporti tehakse, ei ole sobivad või muutuvad ebameeldivateks. Esineb psüühilist vägivalda, ehk et noritakse, kiusatakse. Samas võib olla ka see, et kui teistel kaaslastel tuleb paremini välja ja endal ei tule, siis lastakse pea norgu ja nähakse, et ei jõuta teistele õppimises järgi ning kiputakse kergekäeliselt loobuma .

Õpetaja/ treener on kohe alguses lastega liialt nõudlik , karm. Ei tee noorte laste jaoks treeningut huvitavaks ning mänguliseks. Ajab varakult juba tulemust taga, kuigi nooremas eas on oluline just see, et lastel oleks huvitav ning et neil tekiks tahtmine ikka ja jälle trenni ning sportimise juurde tagasi tulla.

Lastevanemate poolt tulev liigne pealesurumine mingi spordialaga tegelemisel. Lapsevanemad tahavad, et nende laps liiguks ning tegeleks spordiga, aga laps ise seda teha ei taha. Mõnel puhul näevad seda lapsevanemad juba varakult ja lepivad sellega, et lapsel on muud huvid, aga mõned on konkreetselt selle poolt, et peab tegelema ning ei arvesta lapse soovidega, eelkõige on siin ka mõndadel juhtudel mängus see, et lapsevanemad ise nooremas eas spordiga tegelesid ja soovivad, et ka laps sellega tegeleks.
Treeningprogramm noortele (lähtudes Deci ja Ryani (1999,2000) enesemääratlusteooriast:
Treeningprogrammi koostades rõhutaksin ma kõige rohkem emotsiooni, sest see on see, mis tekitab lastes tahet trenni tagasi tulla. Emotsioonid , mis tekivad tänu mitmekülgsele ning huvitavale treeningule. Tekivad positiivsed tunded ning emotsioonid, lapsed tahavad tulla tagasi ning tahavad spordiga tegeleda. Samuti rõhutaksin mingil määral ka arengut ning võitmist. On väga oluline, et lapsed areneksid, seda ei saa kiirustada tagant, see tuleb ajaga , aga seda peab siiski rõhutama. Tehes tundi mitmekülgsemaks, aga samas teha selle aja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kozzupoizz95 Õppematerjali autor

Erinevad põhjused, miks on lastel raske leida motivatsiooni spordiga tegelemiseks ning lisaks treeningprogramm oma vaatenurgas lastele, kasutades enesemääratlusteooriat.

treener lapsevanemad Motivatsioon spordis

Sarnased õppematerjalid

pdf

II tase psy MA002242

Liigutusvilumuste arengut mõjutab spordipsühholoogia vaatenurga alt ka oskus endale eesmärke püstitada (vt Treenerite tasemekoolitus, osa II, ptk Eesmärkide struktuuri sünergia). Süstemaatiline esinemiseesmärkide püstitamine ja nende täitmise nimel harjutamine aitab motiveeritust hoida ja tõsta. Eesmärkide saavutamisega kaasneb omakorda sisemine motivatsioon (vt ka Treenerite tasemekoolitus, osa I, Motivatsioon). Lapse arengule on oluliselt tähtis ka sotsiaalsete oskuste areng sportimise kaudu. Kõige tähtsamaks Näiteks on võistkondlike aladega hea võimalus rikastada laste suhtlemisringi. motiiviks peavad Veelgi enam, spordil on oluline koht ka moraalses arengus, võimaldades lapsel lapsed sporti- omandada ausa mängu põhimõtted, mis on vajalikud ka väljaspool spordikesk-

Kategoriseerimata

104

doc

Nimetu

hädavajalik osa ning nad nõuvad enamusel juhtudel kindlat organisatsiooni. Reaalse elu sündmuste ritualiseerimine ja sümboliseerimine, samuti enda täiustamine spordi nimel annab spordile iseseisva tähenduse, erinedes seetöttu igapäevasest tööst ja tootmisest. Kuigi mõningad spordialad, kalastamine, autosport jne. omavad küll teatavad produktiivset elementi, on nende puhul tegemist eranditega ning spordis ei oma nad produktiivset tähendust. 3. Tulemuslikkus 7 Tulemus on spordi oluline komponent. Sportlik tegevus nöuab teatud standardide seadmist, saavutamist ja ületamist. Jöupingutus, pinge ja stress on sportlaste poolt vabatahtlikult vastuvöetud teatud standardide saavutamiseks. Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4

Kategoriseerimata

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77

Inimeseõpetus

docx

Andekus

Automaatilisust saame vältida treeningutel, sooritades tegevusi, mis on meile ebamugavad. Vastab tõele, et suurepäraste oskuste puhul tehakse tegevust vähemate mentaalsete nõudlustega, aga tegevus peaks sellegipoolest olema teadlikult juhitud ja kontrollitud. 1.6 Mis meid ajendab? Suurepärased tulemused saavutatakse sihipärase treeninguga, mida saab sooritada ainult kire ning erakordse sooviga trenni teha. Kas välimine motivatsioon suudaks panna kedagi tegema rasket ja sihipärast trenni aastaid teha? Uurimustööd toetavad pigem sisemist motivatsiooni. Saavutusvajadus, võim teiste üle, soov olla edukas, ajend ei ole peaaegu kunagi väline. Näiteks ettevõtjad töötavad tihtipeale edasi, hoolimata rikkusest. Sisemine motivatsioon võib olla domineerivaks ajendiks, aga parimad sportlased on kriitilistel hetkedel reageerinud ka välistele motiatsioonidele. Sisemine motivatsioon mõjub kõige

Treeningu analüüs

doc

Sulgpalli mänguga kaasnevad riskid

vanemad oma lapse olukorda kontrollima enne, kui laps kuhugi trenni pannakse. Nagu tuli 7 välja autori enda kogemusest, et ta ei tohikskinsellise spordialaga võistlussportlasena tegeleda. 8 1. ÜLEVAADE VIGASTUSTEST KIRJANDUSE PÕHJAL Tänapäeva spordis esineb vigastusi väga sageli, põhjuseks treeningmahu ja intensiivsuse pidev tõus. Vigastuste peamised tekkepõhjused: 1. vead treeningmetoodikas- treeningmahu ja intensiivsuse vale vahekord, liialt järsk treeningkoormuse tõstmine jne, 2. spordivarustuse ja tehnika halb seisukord- valed jalanõud, 3. ebasobivad hügieenilised ja meteoroloogilised tingimused- liiga madala või kõrge temperatuuriga ruum, halb valgustus, 4. sportlaste distsipliinirikkumised,

Kehaline kasvatus

doc

Moraali ja eetika kasvatus spordis

TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2

Psühholoogia

doc

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

Tagasiside aitab luua seoseid harjutuse sooritamisel saadud parameetrite ja lõpptulemuse vahel. Positiivsel tagasisidel on osa õpilaste motivatsiooni väljakujunemisele. Negatiivne ja kriitiline kahanda soovi harjutada. Tagasiside 3 otstarvet: toimib kui juht; aitab luua seoseid parameetrite ja lõpptulemuste vahel; võib toimida motiveerivalt. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 8. Tagasiside liigid (sisemised, välised, verbaalsed, mitteverbaalsed) 1) Sisemine tagasiside võetakse vastu proprioretseptoritega (keha saab teavet asukoha ja selle muutmise kohta lihaste, kõõluste, liigeste ja tasakaaluelundite kaudu). Õppija saab teabe liigutuse tunnetamise kaudu, õpetaja peab sellele tähelepanu juhtima.

Spordipedagoogika

doc

laste eripära

3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid