MONTENEGRO Marek Künnapas ASEND *Naaberriigid *Paikneb *Pindala Montenegro kaardil. *Podgorica *Suuremad linnad *Rahvaarv Podgorica kesklinn. *Looduskaitsealad *Pinnamood *Maavarad Durmitori mäemassiiv ja Bobotov Kuk aerofotol. Montenegro lipp. Montenegro vapp. *Riigikord *Valuuta *Ajavöönd *Riigikeel Euro. SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG *Skt *Skt elaniku kohta *Tuntud brändid Montenegro Airlines logo. Faktid Montenegrost. *Hümn *President *Peaminister *Eesti *Kotori laht President Filip Vujanović Peaminister Milo Đukanović Kasutatud materjal *http://www
Lühiülevaade Montenegrost Montenegro ehk Tsernogooria nimetus tuleneb itaalia keelest must mägi Aadria mere ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid.
Juhtumi lahendamine Kus Montenegro asub? Mis riigid on tema naabriteks? Kas Eesti kodanikul on võimalus reisida sinna ID-kaardiga või on vajalik passi olemasolu? Kas Eesti kodanikult nõutakse Montenegrosse reisimisel viisat? Montenegro on väikse mägise riigi Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Naaberriikideks on Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaania. Eesti kodanikul on võimalus sinna reisida ID kaardiga. Montenegros kus võib kehtiva ID-kaardi alusel viibida kuni 30 päeva, siis ei nõuta viisat. 2. Mis valuuta kehtib Montenegros? Kas Eestist sinna reisides on vajalik valuutavahetus? Euro, seega pole vaja valuutavahetust teha. Milliste riskidega tuleb arvestada Montenegrosse reisimisel
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest
Serbia ja Montenegro Sveta Kostina 10.Klass 2007 1.Serbia ja Montenegro üldandmed Serbia ja Montenegro Pindala: Manner: 102 350 km2 Euraasia Rahvaarv: Pealinn: Maakondi: 10 655 774 (2003) Belgrad 381 Maailmajagu: Euroopa Riigi keel: Rahvastiku tih.: Üladomeen: serbi 104,1 in/km2 .yu Riigi hümn:
Dalmaatsia rannik Anna Ulst, Maria Juhani 10.c Asend Horvaatia ja Montenegro territooriumil Rannik jääb Aadria mere idarannikule Selle ääres asuvad turismipiirkonnad Split ja Dubrovnik Dalmaatsia rannikut esineb veel ka Aasia kaguosas Sumatra saare edelarannikul Dalmaatsia rannik Kirjeldus Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud, seepärast on lahed väga sügavad Mäestike tippudest tekkinud saared jooksevad paralleelselt rannajoonega Rannajoon on üsna käänuline Huvitavaid fakte
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust.
Kreeka 36 + + + Küpros37 + - + Leedu 7 + + - Luksemburg 33 + + + Läti 6 + + - Makedoonia 34 - -(kandidaat) - Malta 38 + - + Moldova 19 - - - Montenegro - - - Norra 2 -! + - Poola 14 + + - Portugal 25 + + + Prantsusmaa 24 + + + Rootsi 3 + -! -! Rumeenia 20 + + - Saksamaa 13 + + +
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine.
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust.
1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11
Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan ja Mehhiko. Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja
1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11
aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel puhkenud sõjad, mis said alguse kui Serbia üritas muuta Jugoslaavia föderatiivsete Vabariikide võrdsust proportsionaalseks ( algusloo kohta on ilmselt vaja paremaid fakte).
(1973); Kreeka (1981); (1973- 1986) Hispaania ja Portugal (1986); Teine laienemisperiood Saksa (DV) (1990); Austria,Soome ja Rootsi (1995); 2004.a. Eesti, Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Rumeenia ja Bulgaaria (2007); Horvaatia (2013) EL kandidaatriikid Türgi, Makedoonia, Island, Montenegro ja Serbia ; Läbirääkimised käivad ka Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos. Vabakaubanduslepingu alad Ukraina, Gruusia (Georgia) ja Moldova (2014) Euroopa Liidu piires on liikmesriikidel õigus /võimalus vabalt liikuda kodanikel (tööle, õppima,....) , kaupadel, teenustel ja kapitalil (rahal)... EL riikidel on võimalus taotleda rahalisi vahendiid ja toetusi ...... EL on käibel ühi ühisraha Euro (€) 1.jaan. 1999
Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb Ungari – Budabest Sloveenia – Ljubljana Rumeenia – Bukarest Austria – Viin Moldova – Chisinau Lichtenstein – Vaduz Ukraina – Kiiev
HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAATIA ZAGRED BOSNIA & HERSEGOVINA SARAJEVO SERBIA BELIGRAD MONTENEGRO PODGORICA KOSOVA PRISTINA ALBAANIA TIRANA MAKEDOONIA SKOPJE KREEKA ATEENA BULGAARIA SOFIA RUMEENIA PUKAREST MOLDOVA CHISINAU UKRAINIA KIIEV VALGEVENE MINSK VENEMAA MOSKVA TÜRGI ANKARA KÜPRUS NIKOSA MALTA VALETTA IIRIMAA DUBLIN INGLISMAA (SUURBRITANNIA) LONDON
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm
Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - - 24 Luksemburg + + + + 35 Läti + + + - 14 Makedoonia - - - - 9 Malta + - + + 43 Moldova - - - - 5 Monaco - - - - 11 Montenegro - - - - 30 Norra - + + - 37 Poola + + + - 1 Portugal + + + + 4 Prantsusmaa + + + + 31 Rootsi + - + - 42 Rumeenia + + - - 23 Saksamaa + + + + 7 San Marino - - - - 16 Serbia - - - - 40 Slovakkia + + + + 19 Sloveenia + + + + 32 Soome + - + +
Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana Horvaatia- Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Serbia- Belgrad Montenegro- Podgorica Albaania- Tirana Makedoonia- Skopie Kreeka- Ateena Türgi- Ankara Bulgaaria- Sofia Küpros- Nikosia Holland- Amsterdam Andorra- Andorra la Vella Belgia- Brüssel Liechtenstein- Vaduz Moldova- Chidinau
a EMÜ (Ühisturg) ja E Aatomienergiaühendus 1973.a SB, It, Iirimaa, Taani liitusid 1979.a eküü ühisraha (ecu) 1981.a Kreeka liitus 1985.a Gröönimaa astus välja 1986.a Hisp., Port. liitusid 1990.a Ida-Saksamaa liitus 1992.a Maastrichti leping (01.11.93) EMÜ -> EL 1995.a Soome, Rootsi, Austria liitusid 01.1.2002.a ühisraha EURO' 01.5.2004.a Baltimaad, Poola, Tsehhi, Slov., Ungari, Malta, Küpros liitusid 2007.a Rumeenia, Bulgaaria liitusid kandidaatriigid: Türgi, Island, Horvaatia, Montenegro, Makedoonia institutsioon on maj. ühiskondlik organisatsioon. EL on Euroopa riike hõlmav maj. pol. ühendus.
EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidzaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Sveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan ja Mehhiko. Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid).
klass Euroopa riikide jaotus ELi liikmesriigid; ELi liikmestaatust taotlenud riigid; Muudetud riigid. ELi liikmesriigid Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova, Monaco, Norra, Venemaa, San Marino, Sveits, Ukraina, Vatikan. Euroopa kaart Fakte Euroopast Euroopa asub maailma suurimal mandril Euraasias. Euroopa on üks kuuest maailmajaost. Euroopa asub Atlandi ookeani ääres. Euroopas on 44 riiki. Euroopa Liidu lipp Kasutatud allikad www.g o o g le .e e www.wikip e d ia .o rg www
Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos.
1. Portugal - Lissabon 2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36
3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vaduz
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik
Lühike kokkuvõte ajaloost 2006-2010 Teatrisündmused Eestis: · 2006 Vanemuises linastub ,,Peer Gynt", lavastaja Mare Tommingas · 2008 Tartus etendub rock-ooper ,,Ruja" Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused: · 2006 toimus Serbia ja Montenegro liitriigi lagunemine Serbiaks ja Montenegroks · 2008 Venemaa tungib Gruusiasse · 2009 Barack Obama sai USA presidendiks · 2009 suri Michael Jackson · 2010 Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011 Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas: · 2007 toimus ülemaailmne kontsertüritus Live Earth globaalse soojenemise vastu · 2007 ilmub viimane Harry Potteri sarja raamat
Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Bratislava Sloveenia Pealinn: Ljubljana Soome Pealinn: Helsingi Suurbritannia Pealinn: London sveits Pealinn: Bern Taani Pealinn: Kopenhaagen Tsehhi Pealinn: Praha Türgi Pealinn: Ankara
3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40.Tsehhi Praha 41.Ukraina Kiiev 42.Ungari Budapest 43.Valgevene Minsk 44.Vatikan 45.Venemaa - Moskva
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius ...
21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertsogoviina- Sarajevo 39. Serbia-Belgrad 40. Montenegro- Podgorica 41. Albaania- Tirana 42. Makedoonia- Skopje 43. Kosova- Pristina 44. Kreeka- Ateena 45. Türgi- Ankara 46. Küpros- Nikosia 47. Malta- Valetta 48. Kasahstan- Astana 49. Gruusia- Thbilisi 50. Aserbaidzaan Bakuu 51. Armeenia- Jerevan
· Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid:
monarhia) Läti Riia Vabariik Makedoonia Skopje Vabariik Malta Valletta Vabariik Moldova Chisinâu Vabariik Monaco Monaco Vürstiriik Montenegro Podgorica Vabariik Norra Oslo Kuningriik (konstitut. monarhia) Poola Varssavi Vabariik Portugal Lissabon Vabariik Prantsusmaa Pariis Vabariik
o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja. Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.09.1991 Kulges veretult o Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaset ja valitsusvägede vahel. · Montenegro: o Kuulutas end iseseisvaks 03.06.2006 o Eurotsooni ei kuulu, kuid rahaühikuks on euro. · Kosovo: o 1998 algas sõda serblaste (Serbia väed) ja albaanlaste vahel (Kosovo Vabastusarmee) vahel o Serbia proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata o Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale o 1999 tehti relvarahu ja Kosovo võeti ÜRO hoolduse alla o 2008 kuulutas Kosovo end iseseisvaks
demokraatiat nind kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Juhtorganid • Ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee • Tööd korraldab sekretariaat • Thorbjørn Jagland • Ametlikud keeled on inglise ja prantsuse. Thorbjørn Jagland Ministrite komitee • Toimub kord aastas • Peamised ülesanded on poliitiliste
COSTA COFFEE. ` Foundation Founded 1971 Headquarters Dunstable, England Area served United Kingdom, South Asia, China, Middle East, Central and Eastern Europe Key people (founders) Sergio and Bruno Costa Products hot drinks, particularly coffee, small snacks and soft drinks Countries currently with Costa Coffee locations Bahrain Montenegro Bulgaria Oman China Pakistan Cyprus Poland Czech Republic Qatar Egypt Romania Greece Russia Hungary Saudi Arabia India Serbia Ireland Slovenia Jordan Syria Kuwait Turkey Lebanon United Arab Emirates
pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein • Mika • Freddie Mercury • Sigmund Freud • Bob Marley • Friedrich Nietzche Varjupaigataotleja teekond sihtriiki • http://www
vabariigist Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne vabariik. • Lisaks moodustus Serbias kaks iseseisvat provintsi: Vojvodina ja Kosovo. • Jugoslaaviat hakkas juhtima Josip Bronz Tito. • Tito surm 1980. aastal nõrgestas föderaalset valitsust, sest enam ei suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990. Aastatel saadeti Jugoslaavia Kommunistlik partei koos föderaalsete piiridega laiali. • 1990. aastatel kaotasid kommunistid esimestel mitme-parteilistel valimistel natsionalistidele, väljaarvatud Serbias ja Montenegros, kus võitis Miloševic. • 1991. aastal hakkasid vabariigid ükshaaval iseseisvust kuulutama. • Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne
· Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos · Saksamaa saatis Maroko Rannikule oma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. · Tänu Suurbrtiannia sekkumisele, kriis lahendati · Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vasttasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda · Itaalia vallutas liibüa · Esimene sõda kus kasutatakse lennuki pommitamist Balkani sõjad I Balkani sõda Ühelpool: Türgi Teisel pool: 1. Serbia 2. Bulgaaria 3. Montenegro 4. Kreeka Türgi kaotas ja väga suure osa oma maast II Balkani sõda Ühelpool: Bulgaaria Teiselpool: 1. Kreeka 2. Rumeenia 3. Serbia 4. Türgi 5. Montenegro Bulgaaria kaotas ja kaotas maad Balkani sõdade tulemused · Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel · Serbiat toetas Venemaa · Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu · Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast. Balkani püssirohutünn
TagaEuroopa TagaEuroopa ...riigid on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Rumeenia ja Serbia ja Montenegro. ...on valdavalt mägise pinnamoe ja kireva rahvastikuga piirkond, mis hõlmab Balkani poolsaart ja selle kirdepoolseid servaalasid. Tänapäeval on ta majanduslikus arengus läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad
20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 000) Jaapan oli kaotanud 110k. 1905 grandioosne Mukdeni lahing vabanenud Jaapani jõududega. Vene sai lüüa. Arvulisele ülekaalule vaatamata puudus armeel tahe - ,,revolutsiooniline käärimine". Tsushima lahingus 1905 uputati vene laevastik. Kokku kaotasid 400k meest. Portsmouthi rahu oli Venele soodne. 1905-1912 viidi riigis läbi tõsine sõjaväereform. Balkani sõjad. Montenegro, Bulgaaria, Kreeka ja Serbia - Balkani Liiga oli iseseisvunud Ottomani Impeeriumist (A-U sai B&H), suur osa rahvast jäi aga võõrvõimu alla. 1. Balkani sõda Liit ründas Ottomani Impeeriumit 8. okt 1912 30. mai 1913 Londoni rahuleping. Loodi Albaania riik. Bulgaaria polnud rahul Makedoonia salajase jagamisega. Teine Balkani sõda puhkes 29.06.1913 (kuni 10.08.1913) õhtul, kui Bulgaaria tsaar Ferdinand käsib opma vägedel rünnata Serbia ja Kreeka vägesid Makedoonias
Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada,
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino
Minu kõige meelejäävam turismireis oli reis Serbiasse , käisin seal sellel suvel koos perega. Läksime sinna autoga kõigepealt läbi Läti, Leedu vahepeal olid veel mingid riigid siis jõudsime Ungarisse ja sealt juba Serbiasse. Serbia on üks väike riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu. See on riik, mis pole veel väga suurejooneliselt silma paistnud, aga sellegipoolest läbi ajaloo olnud kahjuks suurte riikide pommitamismaa. Serbia piirneb: Bulgaaria, Rumeenia,Kosovo,Montenegro,Bosnia Hetrsogovina, Horvaatia ja Ungariga. Serbia pealinnaks on Belgrad. Riiki sõites ootavad turiste mitu ilusat piirikontrollipunkti, kus küsitakse dokumente ning pagasite avamist. Seal töötavad väga viisakas töötajad, kes oskavad küsida vähemalt viies erinevas keeles küsimusi....meie saime õnneks inglise keelega hakkama. Riigis on suhteliselt head teed, kui arvestada et tegu pole Euroopa Liidu liikmesriigiga. Maastik on kirju kord mäed, kord madalikud, kord meenutavad
olulised erinevused. Kuigi Hiina oma pindalalt väga palju Euroopa omale alla ei jää, on Hiina pinnamood veidi mitmekesisem. • Hiinast võib leida nii mägesid kui ka madalamat maad. • Euroopa pinnamood on valdavalt madal. Kuigi Euroopas on ka mitmeid mäestikke (nt. Skandinaavia mäestik, Alpid, Pürenee mäestik, Apenniinid jne). Hiina maastik Laojunshan’i rahvuspark Maastik Suure Hiina müüri ümbruses Euroopa maastik Durmitor’i rahvuspark, Montenegro Lahemaa rahvuspark, Eesti Hiina kliima Tänu suurele territooriumile on ka klimaatilised erinevused suured. • Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26°. • Sisemaal sajab 400-600, rannikul põhjaosas 700-1000, lõunaosas 2000- 2500 mm/aastas. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200
KOIT TOOME LAULUD Koit Toome, kes 1998. aastal esitas Eurovisioonil loo «Mere lapsed», vaatas ära kõik selle aasta eurolood ja valis välja kolm lemmikut. Samuti oli Koit valinud välja loo, mille kuulamine valmistas talle enim peavalu. Koidu lemmikuteks said Islandi lugu «Ég á líf"», Norra laul «I Feed You My Love» ning Taani «Only Teardrops». Koit tõdes eilses «Ringvaates», et need lood haakuvad rohkem eestlase maitsemeelega kui näiteks Serbia ja Montenegro eurolooming. Mees oli välja valinud ka laulu, mida oli lihtsalt piin kuulata. Koit sõnas, et üritas lausa kahel korral seda lõpuni kuulata, kuid ei suutnud. Selleks õnnelikuks osutus Bulgaaria eurolugu«Samo Shampion.
mille hind on 595 EURI Järgmised 9 ööd ööbime Rijeka hotellis Amabilis, mille hind on 2350 EURI Parim aeg reisimiseks Parim aeg Horvaatiasse minemiseks on mai lõpp, kuna siis on seal päikseline ja mitte liiga palav. Sellel ajal ei ole seal palju turiste ja meri on piisavalt soe u. 20 kraadi Keel Horvaadi keel kuulub lõuna-slaavi keelterühma, samasse keelegruppi kuuluvad ka serbia, bosnia ja montenegro keeled Vene keele oskajatele ei tee erilisi raskusi kohalikest arusaamine, sellest hoolimata tuleks tundmatute sõnadega ettevaatlik olla, sest teadupärast isegi sugulaskeeltes võib sarnastel sõnadel olla hoopis erinev tähendus. Mõningaid horvaadikeelseid sõnu ja väljendeid: Tere - bog Head aega - zbogom Jah/ei - da/ne Palun - molim Tänan - hvala Pole tänu väärt - nema na cemu Vabandage - oprostite Minu nimi on - zovem se Kus asub? - Gdje je Rand - plazha Vanalinn - stari grad
annaabi.ee 
