keeles bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 15.16. sajandi paiku. Moldpill Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi pastor Johannes Dillner (1785-1852) varem tuntud monohordi ja hummel `i baasil ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Pillil oli tagurpidi keeratud molli kuju. Psalmodikoniks ristitud pill levis tänu aktiivsele propakandale kiiresti ja omandas vaimuliku instrumendi maine. Rootsis oli see eriti populaarne 1840
tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus
tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised
7)Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast. 8)Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest-jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9)Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. Sajand. 10)Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 11)Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 12) 4 fakti lõõtspilli ajaloost. 13) 4 fakti eesti muusika kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13
Karin Aus LI11a inseparable from cultural tradition a sonic toy a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion ...
lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19
parema käega meloodiat, vasakuga võetakse eraldi keeltel basse ja akorde. Hiiu kannel on siia jõudnud rootslaste vahendusel. Pill on kandilise kujuga, ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Pilli oli lihtne valmistada, seetõttu levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Eesti tuntuimad kandletegijad on U. Toomendi, J.Hivask ja V.Maala. 5
Maailma esimene rahvaluule doktor. 1911 liitus Cyrillus Kreek hakkas fonograafiga laule koguma, ta lasi seda ka oma õpilastel teha, tema kogus üle kuue tuhande süstematiseeritud rahvaviisi. Peab teadma: tema looming püsineb eesti rahvaloomingul vaimulik rahvalaul nt on ,,Ma tulen taevast ülevalt", ,,Mu süda ärka üles" . Pillid. Viled, pasunad, sarved. Pööpill puusüdamest keeratakse välja. Puhkpillidest on peeneim parmupill. Keelpillid tuntuim moldpill 1 keel peal ja sellega sügatakse viisi, põispill, hiiu kannel, külakannel. Puhkpillid- bajaan. Peaaegu olematud on löökpillid. Karmoska setude hulgas leviv pill.
· Tavaline on 4-realise salmiga ühepikkune 4-realine viis, millele võib liitude refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill · Trompeti tüüpi: pasunad, sarved
b) Uhti,uhti uhkesti Tegemist on uuem rahvalauluga, kuna Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on
Estonian traditional musical instruments Musical instruments and music making are inseparable from cultural tradition. A musical instrument developed musical capacities of children as a sonic toy. It served hunters and herdsmen as a vital tool, that affected the catch or wellbeing of the village herd. It was often used to signal information. Making music provides a human being feelings of relaxation and aesthetic enjoyment. Musical instruments have accompanied important ritual practices but provided also music for dance. Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments according to their function into two main groups: 1) traditional instruments instruments created by the folk, and instruments of professional origin that people use traditionally while developing them spontaneously (e.g. kannel, bagpipe, mouth harp); 2) popular instruments instruments of professional music that have enter...
aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pilli keeled häälestatakse kromaatiliselt, mis võimaldab mängida kõigis helistikes. hiiu kannel ilmselt rootslastelt 13. 14. saj. Rootslased nimetasid pilli talharpaks. Eestlased nimetasid pilli hiiu ehk rootsi kandleks viiul Eesti linnadesse 17. saj. Maale 18. saj. 19. saj. Hakkas torupilli kõrvale tõrjuma. Vastu rinda mängimine võimaldas kaasa laulda. Moldpill - ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Oma lihtsuse tõttu levis maarahva seas ning kasutati koduste palvuste lauldude saatmiseks. Tihti nimetati ka laulupilliks või laulukandleks. Põispill pulma ja naljapill. Ühe keelne poogenpill, mis on valmistatud kepist, mille otste külge on kinnitatud nöörist või lambasoolest keel. Alumises osas on keele alla kinnitatud põis ja roop. Kasutati ka ansamblites rütmipillina.
Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve, Lõõtspill ehk härmoonik. Põispill, Moldpill, Kannel, Viiul. Hiiu ehk rootsi kannel 2 3
juba 13. saj, populaarseks sai 16. saj. Seda mängiti aasta läbi ning ta kuulus maagiliste tantsude juurde. o Pulmamarsid ja labajala valsid o Kõige kuulsam mängija oli Johannes Maaker (a.k.a. Torupilli Juss). o Aleksander Maaker viimane pärimuslik torupilli mängija. (kuulasime) KORDOFONID Nöör kõige primitiivsem. Hiiu kannel e rootsi kannel e kintsuviiul mängitakse põlvedel hoides. Põispill rütmiline keelpill. Moldpill monokord; mängitakse poognaga / sõrmitsedes; selle pilliga õpetati koolides lapsi laulma (nt ,,Jaan läheb jaanitulele") Lõõtspill e jarmul e kortspill kõige populaarsem rahvapill. Sündis 1822 Saksamaal. Alguses levisid ainult mazoorsed lõõtspillid, minoorsed lõõtspillid arenesid Venemaal. On tantsupill. (kuulasime) Kannel 19. sajandini 5-keelne (kuigi üksikuid 6-, 8-keelseid on leitud juba 13. saj), pilli kuju hakkas 19
1) Puhkpillid · Torupill (kõige täiuslikum ja laialt levinud) · Parmupill (väike ümmargune raudraampiluga ühes küljes ja õhukese teraskeelega raami keskel) 2) Keelpillid · Kannel (vanasti suures aus) · Viiul (hakkas levima 19. Saj alguses) · Rootsi päritoluga ,,sugulased" hiiu ehk rootsi kannel; moldpill (mõlemaid mängiti poognaga, kuid hoiti süles) Rahvalaulu alaliigid lapse seisukohast lähtuvalt · Hällilaul · Vaikne, madal, hell · Rõõmud, mured, igapäev · Ootus, kes lapsest kasvab · Mängituslaulud · Helisevad silbid või häälikuühendid · ,,Sõit Riiga"; ,,Tihane" · Lastelaulud
Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi pastor Johannes Dillner (1785-1852) varem tuntud monohordi ja hummel `i baasil ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Pillil oli tagurpidi keeratud molli kuju. Psalmodikoniks ristitud pill levis tänu aktiivsele propagandale kiiresti ja omandas vaimuliku instrumendi maine. Rootsis oli see eriti populaarne 1840
aastal Pihkva kuberneri tütrele. Rahvapillid Eestlaste tegemisi ja toiminguid on alati saatnud laul ja pillimäng. Lauluga hällitas ema lapsi, laul ja pillilood kõlasid kiigemäel, pulmades, talgutel. Rahvalaulgi pajatas: enne mina une unustan, maha jätan magamise, kui ep ma ilu unusta, rõõmu ei kallista kaota. Muuseumi rahvapillide kollektsioonis on ligi 200 erinevat eesti rahvapilli. Tähelepanuväärsemad neist on Hageri kihelkonna Kirna-Kohatu vallas 1800. aastal valmistatud moldpill ja Jõelähtme kihelkonna Leppnurme pillimeistri Pilli Antsu (Ants Piilbergi) 1809. aastal valmistatud kannel. Vanimaid ja armastatumaid eesti rahvapille oli kannel, mille iga arvatakse olevat üle kolme tuhande aasta. Rahvatraditsioonis oli pillil aukoht ja temast kõnelesid paljud rahvalaulud. Pill mängiti meelelahututuseks aastaringselt. Teadaolevad vanad eesti kandled olid ühest puutükist õõnestatud ka kiirjalt paiknevate keeltega. Pillil oli 6 keelt
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
