50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
121 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaisaa
Õppematerjali autor
Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. RAKUTSÜKKEL Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Rakutasandil on 2 vegetatiivse paljunemise vormi: mitoos ja meioos. Eukarüootsetel rakkudel eristatakse tuuma jagunemist (karüokinees) ja tsütoplasma jagunemist (tsütokinees). Karüokineesis toimub geneetilise info võrdne jaotamine tuumade vahel. Rakkude jagunemist, mis tagab kromosoomide arvu püsivuse tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 2 mitoosi vahele jääb interfaas. Rakutsükli moodustab raku eluperiood ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni läbi interfaasi
lehetükkide abiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuuritaimi üksnes vegetatiivselt? Sest mittesuguline vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 6. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Prokarüoodid, seened, protistid ja paljud taimeliigid (samblikud, katteseemnetaimed). Lk. 73. Mitoos- rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoos tagab organismi kasvamise ja haavade, vigastuste paranemise. Geneetiline identsus. Kuidas rakud jagunevad? Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees (tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel). Siis alles algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees (moodustub kaks tütarrakku). Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood.
on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid loomadel, pärmseentel
geneetiliselt ühesuguse järglaskonna. Suguline paljunemine võimaldab pikema aja jooksul saada geneetiliselt erineva järglaskonna. 6. Selgita mõisteid: o Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. o Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, DNA kahekordistub. o Mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. o Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. o Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas 2
2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n-ga. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n-ga. 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. 4.Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kõik kahest kromatiidist ning DNA replikatsioon enam ei toimu. 8. Miks meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste
Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Munaraku eellased on ovogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses hukuvad. Tsükliline küpsemine. 11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi
Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud. Meioos on rakujagunemis vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseteks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tsütokinees on mitoosi lõpus toimuv tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid