50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juulareinum
Õppematerjali autor
Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid
Kuid esimene lause on täpselt see, kust jäi pooleli ta kadunud mehe viimane lause. Doktor Curie, ehk siis Pierre isa elab siiani Marie ja laste juures, olles neile ema ära olekuid parimaks sõbraks ja teejuhatajaiks. 1910.aastal lõppeb ka tema eluküünal. Lapsi kasvatab Marie oma põhimõtete järgi kindlalt, vaadates vaikselt pealt nende imepäraseid andeid, kas siis muusikas või füüsikas. Ta on rahul, et ta tütred ei kasva ülesse tundes kitsikust kuid ei soovi ka et nad elaks luksuses. Ta on rahul, et ta tütred ei kasva ülesse tundes kitsikust, kuid ei soovi ka et nad elaks luksuses. Sellest on hea näide, et kui tal tuli otsustada, et kellele jääb esimene gramm raadiumit mille ta oma kätega valmistas,ning mille väärtus oli üle miljoni frangi siis otustas ta annetada see laborile, mitte oma lastele, millega ta oleks kindlustanud nende helge tuleviku. Tema arvates on ebamugav olla vaene ning ülearune ning okeeriv olla liiga rikas
Kõige eest, mis on midagi väärt, peab võitlema Öeldakse, et elu on täis võitlusi. Inimene peab pidevalt võitlema selle eest, mis talle oluline on. Seejuures peab ta langetama tähtsaid otsuseid, mis võivad mõjutada kogu tema edasist elu. Seega peabki ta jõudma selgusele oma väärtustes ja võitlema nende eest. Kui inimesel on kindel eesmärk, milleni ta tahab jõuda, siis teeb ta selleks ka pingutusi. Ta pühendab ennast täielikult selle õnnestumisele. Mõnikord on nii, et inimesel on mitu tähtsat prioriteeti. Sel juhul peabki ta end jagama nende vahele ja kui väga midagi soovida, siis see ka õnnestub. Kristina Smigun-Vähi oli olnud suusatamist eemal tükk aega peale tütre Victoria-Kris sündi. Ta lubas, et suudab taas jõuda tagasi olümpiamängude tippude hulka. Naine hakkas jälle treenima olümpiaks. Pingutused kandsid vilja, sest Vancouveri olümpiamängudel saavutas ta teise koha 10 kilomeetri vabastiilis sõidus. Selleni viis ta pingutus , järjekindlus ja
Vaadates ajas tagasi mõnisada aastat, näeme, et tolleajane elu-olu kujutab endast hoopis midagi muud kui tänapäevane. Lapsed kasvasid üles taludes ning tihtipeale puudus neil kontakt välisilmas sündivaga. Kõigil olid oma ülesanded kes pidi vanemaid põldude harimisel aitama, kelle ülesandeks oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematus
Neil oli 2 last, kuid õnne ei paistnud kusagilt. See, et mõlemal perekonna armukesed olid, võis olla justkui õnne järgi igatsus. Kuigi nad ei näitanud tundeid nende vastu välja siis olid need olemas. Kui õdede peredel tuli nii-öelda kitsas aeg kätte, ei hoolitud oma partneritest üldse. Siis oli kohe nutt ja hala. Kurdeti oma muresid ja kurba saatust ning iga hinna eest üritati ikkagi välja mõelda kust raha saada. Selgelt tuleb välja, et raha ei tee inimest õnnelikuks, aga siiski otsiti võimalusi selle saamiseks. Raha võis täita Anastasie ja Delphine soovid ja unistused, seda see teatavasti tegigi, aga armastusest ja hoolivusest polnud nad justkui kuulnudki. Tänapäeval võib olla just rohkem nii, et need nii-nimetatud "beibed", kes kannavad enda eest üleliigset hoolt - just need jahivad raha. Nad otsivad välja rikkad mehed, üldiselt siis vanemad meesterahvad, ja abielluvad nendega
Vabadus ja vastutus Me kõik tahame elada täielikus vabaduses, et võiksime minna kuhu tahame, et saaksime valida iseenda tee ja teha otsuseid , mis muudaksid meie elu just nii nagu me tahaksime .Et saaksime ise kujundada enda elu . See kõik on ju mingil määral võimalik , kuid selle kõigega kaasneb suur vastutus . Maailmas on palju kirjutamata seadusi . Need on seadused, mis kehtivad ainult meile endile , seadused, mis iseenda jaoks paika paneme. Need on need, mis panevad meid vastutama selle eest, mis elus korda saadame . Kui aga neid kõiki reegleid jälgida , võiksime ju elada õnnelikult . Enamik meist lõpetavad gümnaasiumi. Peale seda tahame edasi minna kõrgkooli või ülikooli ja siis teha suurt karjääri. Me tahame alustada iseseisvat elu , luua pere , tahame teha seda, mida õigeks peame . Tihti peale gümnaasiumi lõpetamist lahkume kodust, alustades iseseisvat elu . Ja sageli mõtleme , et just nüüd saame teha , mida tahame ja nü
Kõigel on hind , aga vähesel väärtus . Tänapäeval aina rohkem kinnistub arusaam,et kõik on ostetav ja müüdav ja lihtsasti kätesaadav, kuid tagaplaanile jäävad tõelised väärtused . Kas kõigele üldse saab määrata hinda või rahalist väärtust ?Kas kõigel on hind ja väärtus ? Meil kõigil on omad väärtushinnangud , kes peab olulisemat materiaalseid , kes vaimseid väärtusi . Usun aga , et tõelistel väärtustel puudub rahaline väljendus . Tihtipeale me ka ei näe ega pane tähele osasid tegureid , mida igapäevaselt kasutame , näiteks päikesepaiste , igapäevane söök laual , kodupaiga olemasolek . Need on meil alati olemas ja me ei mõtle nendele , kuna need tunduvad nii elementaarsed , kuid väärtustada oskame alles neid siis , kui midagi kaotamas oleme . Tänapäeval tundub ka aina uskumatum väikeste tegurite roll . Üha vähem esineb abivalmidust , kuigi tegelikult saaksime väikese heateoga , kasvõi vanurite või väiksemate vähesel abis
Märkimisväärne kirg millegi vastu ja unistuste poole püüdlemine. • Elmo Nüganeni draamafilm “1944” - II maailmasõja sündmused ja õudused. • Zaza Urušadze draamafilm “Mandariinid” - Sõprussidemed võivad tekkida ka kõige vaenulisemates olukordades, hoolimata sellest, et inimeste taust ja vaated on täiesti erinevad või kui ollakse suurimad vaenlased. Oskus jääda inimeseks, unustada rahvuslus ja näha teist endaga võrdset inimest. • Klaus Häro draamafilm “Vehkleja” - • Daan Vellduizeni dok film “Banaanipannkoogid ja kleepuva riisi lapsed” - Globaliseerumine ja see, kuidas tehnika võib arengumaades elavatele inimestele tähendada atraktiivne väärtus, mille poole püüelda, samas arenenud riikide turistid tunnevad mõnu sellest, et saavad linnakärast ja tehnikast eemale - üks pool igatseb algupärase ja teine modernse järele. Artiklid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid