Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus" L.Meri (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on aidanud meid nii minevikus olevikus kui ka tulevikus?

Lõik failist

Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus“ (L. Meri)
Miski siin ilmas pole juhuslik, vaid kõik on ette määratud. Kõik varem olnu ja tehtu on tihedalt seoses järgneva eluga. Nii ka Eesti iseseisvumine. Pikk võõrvõimude alluvuses oldud aeg kasvatas eestlasi tugevateks inimesteks. Kauaaegne viha, mis oli kogunenud sajanditega, pani meid õppima ja seadis sihi saada iseseisvaks. Olen nõus väitega, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.
24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus . Eestlased suutsid rahvuslikul ärkamisajal, mil nad olid Vene võimu all, usinasti omandada kooliharidust ning neil tekkis ka võimalus ennast edasi arendada gümnaasiumis või ülikoolis. See pani aluse Eest oma haritlaskonna tekkele. Näiteks Jaan Tõnisson ja Jaan Poska võtsid aktiivselt osa ka oma riigi loomisest. Võiks lausa öelda,

Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus-L Meri #1 Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus-L Meri #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 165 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor S K Õppematerjali autor
See on nr 14 kirjaga, times new roman kirjas

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused. Juttu tuleb Euroopa suurimatest rahvustest ning keeltest, seal hulgas kindlasti Eestist, eestlastest ja meie emakeelest- eesti keelest. Eestlane ­ kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks ise- loomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, teiseks tuuakse välja rahulikku loomu ning tagasihoidlikkust. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime 3

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
26
docx

Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena

Vana trafareedi järgi korratakse aga ikka veel tänapäevani samu sõnu rahvuslusest, tehes nägu, nagu oleksid need kõigile endast mõistetavad, igas hinges rikkalikult konkreetselt sisustatud, jättes tähele panemata, et mitte üksi kuulajas- lugejas, vaid ka kõnelejas-kirjutajas pole vana- des vormides enam mingit selget sisu, ei enam vana ega veel uut. Eesti rahvas osutus kardetavaimas, hingelises vaakuumis, ilma ideoloogiata, ilma siduva, ühendava aateta, ilma tuleviku tähisteta. Kuid loodus ei lepi tühjusega, loomusunnil täitub see millegagi. J. Uluotsa Suur-Soome ideoloogiat ei taha küll kuidagi lugeda mingiks quasi- ideoloogiaks, — kuid olevaid või mõeldavaid rahvusvahelisi konstellatsioone arvestades on see siiski liiaks utoopiamaiguline, et sellele rajada mingit tööd või poliitikat, et tõmmata kaasa laiemaid hulki. Ometi on sellel Suur-Soome unistusel üks tähtis positiivne külg — eestlase rahvusliku enesetunde püstihoidmine: julgus

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustam

Filosoofia
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
18
docx

EKA I

· Avaldas ,,Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jms. · ,,Päts" 1821 · Mõistis hukka Petersoni luule ­ luulevorm polnud esteetiline. Peterson kas ajast ees või taga (baroki juhuluule). Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? · 1838. · 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. F. R. Faehlmann, D. H. Jürgenson, G. M.- Knüpfel, F. Kruse, F. F. Meyer. K. J. Peterson: · mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum

Kirjandus
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

kolhoosis inimesed, kaader. ,,Tööle seltsimehed! Kommunism uutele võitudele !" (Noorte panus, Kolhoosnik, 03.03.1962). J. V. Stalini väljend ,,kaadrid otsustavad kõik" oli niisiis kasutusel ka Hrustsovil, vaatamata sellele, et Hrustsov Stalini kuriteod hukka mõistis. 1962. aastal toimus NLKP 22. kongress, kus võeti vastu programm, mis nägi ette kommunismi ülesehitamist NSV Liidus aastaks 1980. Antud lause oli mõeldud tööliste helge tuleviku ülesehitamise innustamiseks. 4. Kanada 1962. aasta esimene kuu tõi tuhandetesse Kanada töölisperekondadesse töötuse, jaanuari kuus kasvas töötute arv 132000 võrra, tõustes 545000ni. See on 8,5 % töö läbi elatuvast Kanada elanikkonnast (TASS: 1962). Seda võib pidada tavaliseks näiteks sellest sarjast NSV Liidu ajakirjanduses, kui halvasti elavad töölised kapitalistlikes riikides. NSV Liidus tööpuudust ei olnud, oli töökohustus. Ei

Eesti keel
thumbnail
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Idee, mille pinnalt Ungari, Slovakkia, Soome ja Eesti rahvuslikud asjad saavad tekkida ja areneda. Ükskõik kui väike on kultuur, ei ole ta mõttetu. Igal väikesel kultuuril on panus oma maailmakultuuri. Sellest lähtuvalt on Herderi jaoks kõige kõrgemaks kultuuriliseks väärtus autentsus või algupäralisus. Siit tekib ka see, mida nim juurtekultuuriks. Tõstetakse esile juuremetafoori kaudu mineviku dimensioone ja mingisuguse ühe või teise rahva pärandkultuur. Ei saa seljaga seista tuleviku poole. Seda ei ole kunagi olnud rahvusluse programmis. Tuleviku ei saa unustada, see on platvorm, mis annab enesekindluse sellele indiviidide grupile. Kultuuriline paradigma. Varem on euroopa kultuuris asjad toiminud nii, et kultuur oli ainult kõrgklassi asi. Kõrgklassi kuuluvate inimeste poolt tehtud ja mõeldud kindlalt auditooriumile. Romantism tõstab nüüd selle rahvaliku kultuuri ka kõrgkultuuri staatusesse. Rahvalik arusaam esteetikast, kuidas

Kirjandus
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü

Kirjandus




Kommentaarid (2)

Mulonpahaolla profiilipilt
Mulonpahaolla: väga hästi kijrutatud huvitav
13:59 25-01-2011
seeeiolekonto profiilipilt
seeeiolekonto: Hea kirjand.
12:55 17-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun