Tunnustatud ettevõtted kantakse mahepõllumajanduse registrisse. Algab üleminekuaeg mahepõllumajandusele, mille pikkuseks on mesinduse puhul üks aasta. Mahepõllumajanduse nõudeid tuleb täita, kuid mett mahedana veel müüa ei saa. Tunnustatud ettevõttele väljastatakse tõendav dokument, mis näitab, millist toodangut toodetakse ja mis staatuses (mahe, üleminekuajal, tava) see on. [5] MAHEMESINDUSE NÕUDED Mahemesinduses on kehtestatud nõuded, et tagada mesilaste heaolu, mee kvaliteet ja minimeerida kahjulikke mõjusid keskkonnale. Mahemesinduses on erilist tähelepanu pööratud mesila asukohale, mis peab asuma puhtas keskkonnas. Mesilaste taru peab olema valmistatud põhiliselt looduslikust materjalist. Mesilaste söötmiseks on mahemesinduses lubatud kasutada vaid mahemett või mahesuhkrut. Kärjepõhjade valmistamiseks tuleb kasutada mahemesindusest pärinevat vaha. Haiguste ennetamist ja veterinaarravi tehakse üksnes mahepõllumajanduses
ja sülemite tootmisega. Mis puutub ülejäänud Euroopa Liitu, siis näitab Itaalia selle toote kaubanduses olulist suhtelist ebasoodsat olukorda ning impordib mett välismaalt, eriti Argentiinast ja Ungarist, kus seda saab toota madalamate kuludega. Tarbijaid huvitavad mee kvaliteet, muud mesindussaadused ja ka mee tootmise koht. Euroopa tarbijad hindavad orgaanilist mett üha enam. Mesindussektori peamised ohud on seotud mesilaste tervise ja elujõulisusega. Mesilasperde (Apis mellifera L.) kolooniate kadumise põhjused on multifaktoriaalsed (haigused, parasiidid ja viirused, mesinduspraktikad, kliimategurid ja keskkonnategurid, nagu nektari ja õietolmu nappus ning tänapäevaste põllumajandusmaastike struktuur) ja Varroa lest on üks peamisi ohte, sealhulgas kaudselt mitmete viiruste edastamise kaudu. Varroa tõrje on mesinduse juhtimise integreeritud osa kolooniate ellujäämise säilitamiseks.
4. Taimestiku elutingimused ja paiknemine...................................................................... 7 2.5. Taimede eelistamine.................................................................................................... 7 2.6. Putukate konkurents..................................................................................................... 7 3. MESILASTEGA SEOTUD TEGURID.................................................................................. 8 3.1. Mesilaste haigused....................................................................................................... 9 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused.......................................................... 9 3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased.................................................................................. 10 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 12 LISA 1
XXX XXX XXX XXX MÄHKMEDERMATIIT, SELLE PÕHJUSED JA ENNETAMINE NING LEEVENDAMISE VÕIMALUSED IMIKUTEL JA VÄIKELASTEL Lõputöö Juhendaja: XXX XXX 2017 Käesoleva lõputöö on koostanud autorid iseseisvalt. Kõik töös kasutatud kirjandusallikatest pärinevad andmed on nõuetekohaselt viidatud. Lõputöö autorite allkirjad: ................................... ................................... Kuupäev:"......"..........................2017 a. Otsus kaitsmisele lubamise kohta .................................................................................................................................................. ...................................................................................................
ravitulemuslikkusega. Puudutatud on ka HCV uudset rakult rakule kandumise tõkestamise võimalust niinimetatud lipoquad-e. Kõige enamkasutatavad ravimid on HCV ravis DAA-d. Kasutusel on kombinatsiooniravid koosnedes mitmest (eri)ründepunktiga DAA-st, kuna monoteraapia korral suureneb ravimresistentsuse tekke oht. HCV käsitlus nagu paljude teiste haiguste puhul liigub rohkem ennetuse ja sõelumise suunas eriti kuna väga head ravimid (DAA) on leitud ja HCV on välja ravitav haigus tänapäeval. 1 Sissejuhatus Hepatiit C viirus (HCV) on positiivse RNA-ga üheahelaline viirus.(1) Genoom kodeerib 3-me struktuur (core, E1, E2), ioonkanali (p7) ja 6-t mittestruktuurset valku (NS2, NS3, NS4A, NS4B, NS5A ja NS5B). Neil valkudel on roll HCV sisenemise/replikatsiooni/väljumise osas rakus ja seega on need potentsiaalsed antiviraalsete ravimite ründepunktid. HCV paikneb oma elutsüklis
on kõrge 60%. Ka paljudel joonisel olevates riikides on suremus kõrge. 100% on Kambodzas ja 77% Indoneesias. Kõige vähem haigestunutest on surnud Hollandis, kus suri 89st 1 haige. Eestis pole ühtegi linnugripi juhtumit inimesel tuvastatud. Joonis 4. Linnugripi viiruse H5N1 levik maailmas [15] Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde. SEAGRIPP Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid. [5]
limpsida o Kimalaste suised: õieputke pikkused on sageli vastavuses suise pikusega (nt põldkimalane, suised altpolt üles kellukate jaoks) · Suured silmad tunnevad ära need õied, mid on mõtet külastada · Keha on kaetud karvadega (et õietolm jääks sinna külje kinni), eriti oluline, sest jalgade külge jääb ei idane enam · Hästi arenenud aju · Kohastumused tolmu kandmiseks (jalgade küljes kamm, rest jne) MESILASTE ARVUKUSE KAHANEMINE · Meemesilased (looduslikud mesilased kaovad ära) o Tarude arvukus langenud o majanduse kehvenemine, Hispaanias, USAs suur probleem · Perede kokkukukkumise sündroom (PKS) o Transport keegi ei vaata mis toimub, tarude põlluäärde tõstmine ja nende transpordiga hukuvad väga paljud (nt need, kes parasjagu põllul on, jäävad maha surema), kuid samas toodetakse uued töölised · Haigestumised (PKS)
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Allar Kikkas Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused Uurimistöö Juhendaja: õp Liidia Pogorelov Alatskivi 2012 RESÜMEE Käesolevas uurimistöös andsin ülevaate 11. Septembril 2001 aastal toimunud Maailma Kaubandusekeskuste katastroofist. Põhieesmärk oli uurida kaubanduskeskuste oletatavaid kokkuvarisemise põhjuseid. Lisaks sellele uuriti ka terroristide töö käiku. Uurimiseks kasutati teatmeteoseid ja veebiallikaid ning refereeriti ja otsiti välja ainult kõige olulisem. Uurimise tulemusena leiti, et kokku varisesid tornid sellepärast, et korruste toed hakkasid tänu põlevale kütusele sulama ning seetõttu kukkusid korrused üksteise peale kokku. 2 RESUME The present paper gives an overview on the World Trade Centre’s disaster that took place on Septe
Kõik kommentaarid