Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Merendusklaster (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Merendusklaster
Klaster, TEMA OLEMUS
Klaster on teatud valdkonnas tegutsejate aheline kooslus, kellel on näiteks 
sarnased  majandushuvid,  teadushuvid  või  muud  huvid,  ühised 
tunnusjooned.  Ning  kes  soovivad  ühiselt  ellu  viia   klastri   algatusi. 
Klastrialgatus  –  see  on  ühise  tegevuse   elluviimine   ja  pikaajalise 
strateegilise  koostöö  arendamine,  mis  on  suunatud  klastri  ettevõtjate  ja 
teiste partnerite konkurentsivõime tõstmisele.
Klaster, TEMA OLEMUS
Klastri  liikmete  omavaheline  sisemine  sidusus  on  suurem,  kui  klastrist 
välja  jäävate  teiste  sarnaste  huvide,  tegevuste  või  eesmärkidega 
ettevõtetel,  uurimisasutustel,  organisatsioonidel.  Tavaliselt  piiritletakse 
klastreid  geograafiliselt  mingi  konkreetse  piirkonna  –  maailmajao,  riigi, 
linna jne. järgi. 
Klaster, TEMA OLEMUS
Lisaks 
geograafilisele 
määratlusele 
on 
klastrit 
iseloomustavaks 
parameetriks  ka  klastriliikmete  sidususe  alused.  Sidusus  võib  olla 
majandusliku   laadi ,  tehnoloogiline  –  kasutatakse  näiteks  ühist 
infrastruktuuri.  Arenenud  klastritel  on  lisaks  eelmainitud  sidususele  välja 
kujunenud  ka  ühine  sotsiaalne  külg,  kus  klastri  liikmed  toimetavad 
suuresti ühises infoväljas.
Klaster, TEMA OLEMUS
Klastri  liikmed  ei  pea  ise  oma  klastrisse  kuulumist  eelnevalt  kuidagigi 
deklareerima  või  enese  kuuluvust  klastrisse  isegi  teadvustama.  Kuid 
klastri  arengutega  käivad  kaasas  ka  ühiste  katusorganisatsioonide 
moodustamine, et arenguid paremini ning koordineeritult suunata. 
Klastrite iseloomustamine
Klastrite  väliseid  „piirjooni“  on  lihtsam  määratleda,  kui  klastrite  sisemisi 
ülesehituslikke  struktuure.  On  erinevaid  klastri   mudeleid .  Näiteks  klastri 
erineva suurusega liikmed on koondunud ümber ühe ressursi (nt. tarbijad 
või  pakkujad ), väiksemad liikmed on koondunud ümber ühe suure tegija, 
ühiste huvide ja eesmärkidega erinevate valdkondade  organisatsioonid  on 
koondunud,  et  pakkuda  üksteisele  arenguid  toetavaid  tegevusi.  Selliseid 
klastrite  sisemiste  määrangute  järgi  loodud  klassifikaatoreid  on  veel 
mitmeid  erinevaid  ning  lisaks  nende  mudelite  määranguile  esinevad  ka 
kombineeritud  segud neist
Eesti merendusklaster, milleks 
klastreid vaja
Klasterdamise  eesmärk  on  mõista  seoseid,   mõjusid   erinevate  ühiste 
parameetritega  elementide  vahel,  mis  võimaldab  neid  analüüsida,  et 
vajadusel  saadud  tulemusi,  andmeid  kasutada  edasisteks  tegevusteks, 
uuringuteks, ühiseks turundustegevuseks, jms.
Klastri näited. 
 Iga sadama sees on oma klaster. Kõik 
Eesti sadamad samuti moodustavad 
klastrit.
Minu klastrid 
 Klastrid võib võib leida meie elus iga päev. Kõik me elame 
korteris/ majas , mis oma korda moodustavad elurajoonid ja linnad. 
Sõiduteed, mida me kasutame tööle sõites samuti moodustavad 
klastrit. Peamine mõtte, milleks need kasutatakse tavaelus on 
lihtsustamine
Vasakule Paremale
Merendusklaster #1 Merendusklaster #2 Merendusklaster #3 Merendusklaster #4 Merendusklaster #5 Merendusklaster #6 Merendusklaster #7 Merendusklaster #8 Merendusklaster #9 Merendusklaster #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Polineisha Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun