Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marcus Aureliuse referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see mulle ütleb?
  • Mis killuke sa sellest oled?

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
UNIVERSITY OF APPLIED SCENCES




Marcus Aurelius
Referaat
Õppeaine: Filosoofia
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI


Tallinn 2009

Sisukord

Vasakule Paremale
Marcus Aureliuse referaat #1 Marcus Aureliuse referaat #2 Marcus Aureliuse referaat #3 Marcus Aureliuse referaat #4 Marcus Aureliuse referaat #5 Marcus Aureliuse referaat #6 Marcus Aureliuse referaat #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristo Rämson Õppematerjali autor
Hindeks sain 3.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Stoikud

Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. ­ 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr ­ 2. saj kp eKr ­ 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks.

Filosoofia
thumbnail
2
doc

Marcus Aurelius

" "Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast. " "Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. " ABIELU JA JÄRGLASED Abiellus Rooma keisri Antoninus Piuse tütre Faustina Minoriga 145. Faustina sünnitas nende 30-aastase abielu jooksul 13 last, nendest 1 poeg ja 4 tütart elasid kauem kui nende isa. Faustinast räägiti pidevalt taga. Teda süüdistati inimeste tapmises mürgiga, samuti tema liiga vabas valikuvõimaluses. Marcus kaitses teda tarmukalt, sest naine saatis teda korduvalt lahinguväljale ning andis talle mater castrorum'i tiitli. 175 suri ta õnnetuses koos Marcusega Halalas, Lõuna- Cappadocias matkates. Mees pühendas talle templi ja nimetas linna Faustinoopoliks. Laste nimekiri: 1) Annia Aurelia Galeria Faustina 2) Gemellus Lucillae 3) Annia Aurelia Galeria Lucilla (riigimees Lucius Veruse naine) 4) Titus Aelius Antoninus 5) Titus Aelius Aurelius 6) Hadrianus 7)Domitia Faustina 8)Fadilla

Ajalugu
thumbnail
12
odt

VANA-ROOMA

nomaadide rünnakute eest. Aastal 208 kindlustas ta Britannia põhjaosa ja taastas Antoninuse müüri mõneks ajaks. Caledonia täielik vallutamine ei olnud roomlaste mõttes karmi looduse tõttu võimalik, aga Severus oli kõigest hoolimata sõjaliselt suhteliselt edukas. Paraku ei saatnud edu teda tervise osas. Külm ja niiske Britannia sai saatuslikuks ning Severus suri veebruaris 211 Eboracumi (York) linnas. 2 Caesar Marcus Aurelius Severus Antoninus Pius Augustus (188-8.04.217) Rohkem tuntud kui Caracalla. Sündis Lugdunumi (Lyon) linnas Gallias. Abiellus aprillis 202 Plautianuse tütre Publia Fulvia Plautillaga ( 212), kes sünnitas aastal 204 talle tütre. Fulvia Plautilla ja ta laps saadeti peale Plautianuse hukkamist aastal 205 pagendusse Sitsiiliasse ning kägistati 212. aasta alguses Caracalla käsul. Peale isa Septimius Severuse surma asus valitsema koos oma venna, kel nimeks Caesar

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Essee raamatu "Määravad hetked" põhjal

inimene? Barnard ja Sartre on juba ühisele järeldusele jõudnud ja nendega koos suur hulk arukaid juhte, kes õpivad konfliktsetes olukordades tasakaalustama oma ametikohustusi ja eerilisi arusaamu. Üks probleem, mis mulle veel silma jäi, seisnes vajaduses leida viisi, kuidas hoiduda sellest, et hetkel oluline ei mataks enda alla fundamentaalset olulist. Üks võimalus, kuidas seda teha, on lähtuda Rooma keisri ja filosoofi Marcus Aureliuse nõuandest ja isiklikust eeskujust. Marcus teadis vägagi hästi, mis on tegeliku elu mured ja vastutus, sest ta veetis suurema osa oma teadlikust elust maadeldes üle jõu käivate valitsemisprobleemidega. Aastatel 161- 180 valitses ta kiiret, vastuolulist ja taltsutamatut impeeriumi, mis laienes ulatuslikult Euroopasse, Põhja-Aafrikasse ja Kaug-Itta. Marcus oli ka pontifex maximus, Tooma religiooni ülempreester ja Rooma kohtu kõrgeim võim. Kui tema tervis halvenes, veetis ta elu

Filosoofia
thumbnail
4
doc

FILOSOOFIA

JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja ­käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi.

Filosoofia
thumbnail
13
doc

"Mis on inimene?" Cassireri põhjal

Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3

Filosoofia
thumbnail
26
doc

Filosoofia konspekt

FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste t

Filosoofia
thumbnail
9
docx

Rooma keisrid

ja Augustus. Viimase all sai ta üldtuntuks. Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks. Tõsi küll, tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke väliseid vorme. Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis ta Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Ta lõi esimese alalise sõjaväe Roomas ning paigutas leegionid impeeriumi piiridele, kus nad ei saanud poliitikasse sekkuda. Rooma garnisoniks olid pretoriaanid, keisri ihukaitsjad. Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: jah see amterjal eitas mind elulugu väga põhjalik
20:30 14-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun