Lämmastikuga üleväetatud taimedel on lehed suured, kuid marjad väikesed ja vigased. Sordid Väikeaeda võib julgelt istutada sorte, mis meeldivad. Kui on soov maasikaid ka külmutada, siis valida sordid, mille marjad on tiheda viljaliha ning keskmise suurusega. Eesti tingimustes on sobivaimad sordid: kõige varajasem `Honeoye', suhteliselt varajased `Kent', `Polka', `Jonsok' ja `Korona', keskvalmiv `Induka' ning hilisematest `Senga Sengana', `Bounty' ja `Redgauntlet'. Kahjurid Maasika-õielõikaja kahjustus on väga iseloomulik: õienupp on avanemata pruunistunud ning ripub (pool)kuivanuna pooleldi läbinäritud õierao küljes. Õige aeg õielõikaja vastu pritsida on nädalapäevad enne esimeste õite puhkemist, ajal, mil õienupud üksteisest eralduma hakkavad. Väikeselt pinnalt jõuab kahjustunud õienupud ehk ka käsitsi ära korjata. Igas sellises õienupus peitub õielõikaja vastne või nukk ja kui need hävitada, ei saa neist ka mardikaid tulla. Preparaatidest
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
Putukate kogu protokoll Prob Liik Selts Leiuaeg Leiukoht Kultuur Kahjustaja* nr. 1 Õunapuu Liblikalised 15.06.2010 Raja tn Õunapuu o võrgendikoi Lepidoptera viljapuuaed Yponomeuta malinellus 2 Õunapuu Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Õunapuu o+ lehekirp Coleoptera viljapuuaed Psylla mali 3 Õielutikas Lutikalised 15.06.2010 Raja tn Kask + Heteroptera 4 Kirsi lehetäi Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Kirss + Myzus cerasi Homoptera viljapuuaed 5 Tume Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - o+ pehmekoor Coleoptera Cantharis fusca 6 Ploomivaablane Kiletiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom o Hoplocampa Hym...
Eesti Vabariik Räpina Aianduskool MAASIKAS Iseseisev töö 2 Räpina 2008 Sisukord 1. Liigid......................................................................4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused..............
1. Roostehaigused rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid 2. Laiksused kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus, võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näh...
Kevadel kooruvad vastsed, imevad läbi koore taimemahla. Emasvalmik eritab enda ümber vahaja kihi. Valmikud ja vastsed kahjustavad. Valged kilbid. Nokalised. Lutikalised. Marjalutikas valmik talvitub varisenud lehtede all. Ilmub pungade puhkemise ajal ja imeb taimemahla. Munevad lehtedele. Väikesed munakogumikud on lehtedel maleruudukujulistena. Munemise lõpetanud valmik sureb. Kooruvad vastsed imevad taimemahla ja lähevad talvituma. Mardikalised. Maasika-õielõikaja 1 pk. Talvitub noormardikana kõdu all. Mais hakkab sööma noori maasikalehti. Pärast õiepungade tekkimist uuristab käigu õiepunga sisse, sööb ära tolmukad, emaka ja õiepõhja. Need pungad ei avane ja kuivavad. Munemiseks valib kõige suurema õiepunga, närib sellesse tunneli, mille lõppu muneb ühe muna. Tõuk sööb õiepunga tühjaks, väljub sealt ja närib maasikalehti. Noormardikana läheb ära talvituma.
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekait...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid...........................................
on vaja 2-4 päeva, et saavutada maksimaalne efekt. Kulunorm-1.2 l/ha Kordus-3 korda 7 päevase intervalliga Hind-80.5 eur/l Mesurol 2015 Eesti Maaülikool Maasikalesta tõrjeks pritsitakse enne õitsemist ja/või pärast saagi koristust augustis-septembris. Kulunorm- 0,3% töölahus, soovitatav töölahuse kulu on 500-1000 l/ha. Kordus-kuni 2 Hind-25.2 eur/kg Maasika-õielõikaja (Anthonomus rubi) Ennetatav Kui lund algab sulama, siis peenrad on vaja töödelda joodilahusega.-iga 10 päevad. Agrotehniline Sügisene mullakündmine ja ülekaevamine. Füüsikalis-mehaaniline Korjamine ja hävitamine. Biloogilised Bioloogilised preparaadid. Keemiline Biscaya Biscaya on süsteemne insektitsiid. Toimeaine tiaklopriid kuulub neonikotinoidide keemilisse klassi. Biscaya lahus imendub translaminaarselt taime kudedesse ning levib taimes koos taimemahladega
Paljundamisega ja putuksiirutajatega. · Seemnete ja surnud taimeosadega ei levi! · Kasutada tervet taimmaterjali, termoteraapiat ja hävitada siirutajaid´ 4 Looduslikud taimekaitsepreparaadid NeemAzal-T/S · Rakendatakse närivate ja imevate kahjurite tõrjeks · Tulemusi andnud ploomipuu ja maasikakahjurite (ploomipuu-lehetäi, ploomivaablane, maasika-õielõikaja) tõrjes Kaltsiumkloriid · Selle lahusega pritsimine aitab vähendada viljapuude füsioloogilisi ja seenhaigusi Allgrow® bioplasm · 100% looduslik mikroorgaaniline taimelahus · Sisaldab 20 taimele vajalikku toiteelementi, sh kaltsiumi · Preparaadiga pritsimise tagajärjel suureneb vastupidavus nii haiguste kui ka kahjurite suhtes, paraneb taime kasv ja saagikus ning saagi kvaliteet ja säilivus
eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel. Nende hulgas on palju põllu ja aiakahjureid. Hernekärsakad Sitona elavad herneseemnetes, õunapuu-õielõikaja Anthonomus pomorum vastne avanemata õunapuuõies, maasika-õielõikaja A. rubi maasikaõites, pähklikärsakas Curculio nucum sarapuupähklites. Ülemaailma on tuntud ladudes teravilja rikkuv terakärsakas Sitophilus granarius. Eestis umbes 3000 liiki. Selts: Lehviktiivalised (Strepsiptera) Esineb tugev suguline dimorfism isas- ja
põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Sageli mono- või oligofaagid. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel. Nende hulgas on palju põllu ja aiakahjureid. Hernekärsakas Sitona lineata elab herneseemnetes, õunapuu-õielõikaja Anthonomus pomorum avanemata õunapuuõies, maasika-õielõikaja A. rubi maasikaõites, pähklikärsakas Curculio nucum sarapuupähklites, männikärsakas Hylobius abietis vastne juurtel, valmik närib koort puuokstelt. Sugukond ürasklased Scolytidae (=Ipidae). Väikesed (1,2-5, harva kuni 9 mm), silinderja kehaga tumedad mardikad. Uuristavad puitu, koore alla ja koorde käike, kuhu munevad. Kattetiivad on kohastunud näripuru käigust väljalükkamiseks. Tõugud on jalutud. Mõned liigid asustavad elavaid puid ja on seega ohtlikud metsakahjurid. Vastsed
annaabi.ee 
