Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus?
  • Mis on mürasündmus?
  • Millega tuleks arvestada antud normidega võrdlemise juures?
  • Millal ja milliseid müra isikukaitsevahendeid peab töötajale andma?
  • Kuidas veel mõõdetakse töökeskkonnas müra?

Lõik failist

Riski- ja ohutusõpetus
LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE
Töö nr: 14
Müra uurimine
Nimi:
Kuupäev:
Kursus :
TÖÖ EESMÄRGID
Tutvuda müra mõõtmismeetoditega.
  • Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel.
  • Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte.
    TÖÖVAHENDID
    • Müramõõtja .............................................................
    • “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511).
    • „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ VV määrus nr 108 (RT I 2007, 34, 214)
    • Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL 2004, 128, 1986)

    TEOREETILINE OSA
    Müraks nimetatakse korrapäratu sageduse ning amplituudiga heli. Subjektiivselt tuleb müraks lugeda iga igasugune häiriv1 või tervist kahjustav hääl või heli. Müra ei sõltu sellest, kas heli on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus).
    Müra ohtlikkus ilmneb selles, et müra mõjub kesknärvisüsteemile (KNS), avaldades selle kaudu kahjustavat mõju kogu organismile.
    Müra hajutab tähelepanu ja hajutab reaktsioonikiirust, vähendades sellega töövõimet ja soodustades tööõnnetuste tekkimist. Pidev viibimine mürarohkes ruumis võib tekitada häireid KNS-is ja kutsuda esile kuulmise nõrgenemist kuni kurdistumiseni.
    • Füüsikaliselt kujutab müra endast elastses keskkonnas esinevat võnkumist (heli), mida iseloomustavad:
      • helirõhk – tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 ]. Helirõhuks nimetatakse vedela või gaasilise keskkonna võnkumise mehaaniline mõju mingile pinnale;
      • helirõhutase (müratase) Lp – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm , mõõdetakse detsibellides [1 dB];
      • helitugevus (heliintensiivsus) – tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2];
      • helienergia tihedus;
      • helisagedus – tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse oktaavides2.
    • Füsioloogiliselt on müra mehaaniliste võnkumiste poolt kõrvas esilekutsutud aisting (hääl), mida iseloomustavad
      • heli kõrgus – sõltub helilainete võnkesagedusest, st mida suurem on sagedus, seda kõrgem on heli;
      • tämber (kõla);
      • valjus;
      • toimimise aeg.

    TÖÖ KÄIK
    MÜRA MÕÕTMINE
    Müra mõõdetakse töötaja kõrva kõrgusel, kui töökohal puudub töötaja, siis mikrofon peab olema seisva töö korral 1,55 m kõrgusel põrandast ning istuva töö korral 0,8 m kõrgusel istmest. Kui meil ei ole teada müraallika suund suunatakse
  • Vasakule Paremale
    MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE #1 MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE #2 MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE #3 MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE #4 MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE #5 MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE #6 MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE #7 MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 194 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor revilo1212 Õppematerjali autor
    1. Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. 
    2. Mis on mürasündmus?
     Püsiva tasemega heli, mille kestus on üks sekund ja mille kestel vabaneb sama kogus akustilist energiat kui kogu mürasündmuse vältel.
    3. Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil, saades tulemused ühikutes nagu dB(A) või dB(C)?
    kõvera A järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 40 fooni ja alla selle
    kõvera C järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele üle 70 fooni

    4. Kas töö II osas mõõdetud ruumid vastasid normidele? Mida tuleks ja saaks ette võtta tulemuste parandamiseks? Millega tuleks arvestada antud normidega võrdlemise juures?

    6. Kui töökohal on müratase 88 dB(A), siis mitu tundi võib töötaja sellise ekspositsioonitaseme juures töötada? Tuua valem ja näidata arvutuskäiku.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    pdf

    Müra praktikum

    Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Joonas Hallikas Müra uurimine Kuupäev:04.03.2014 Kursus: MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

    Töökeskkond
    thumbnail
    8
    doc

    Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

    Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s

    Keskkonafüüsika
    thumbnail
    6
    odt

    Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks

    kauguse oleneb heli- tugevuse langus heliallikast kaugenedes? Punktallikad (auto, lennuk vms), joonallikad (liiklusmüra ­ autode voor, rong), tasapinnalised allikad (suurtööstus). Kauguse kahekordistumisel vöhanab heli tugevus 3 dB joonallika puhul ning 6 dB punktallika puhul. Helitugevuse langus oleneb temperatuurist, suhtelisest niiskusest, maastikust, allika kujust. 8. Mille poolest erineb mõiste `heli' mõistest `müra'? Kas teate mõnd füüsikalist omadust, mis iseloomustab müra? Müra on soovimatu heli ­ termin ,,müra" hõlmab subjektiivsust. Füüsikalised omadused: tugevus e tase, sagedus, aeg. 9. Mis on müra sageduskarakteristik? Kus on inimkõrv mürale tundlikum, kas madalatel või kõrgetel sagedustel? Kas see kajastub müra mõõtmisel ja hindamisel? Müra sageduskarakterisitku järgi eristatakse laiaribalist (nt reaktiivlennuk) ja kitsaribalist (nt komressor). Inimkõrv on tundlikum kõrgetel sagedustel. 10. Mis on tonaalne müra? Impulssmüra

    Muusika
    thumbnail
    12
    docx

    Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulats ioon Eesti Vabariigis

    PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist ­ seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskahjustused Kuulmiskahjustused võivad tuleneda heli sisekõrva edastamise mehaanilisest blokeerimisest

    Terviseõpetus
    thumbnail
    19
    doc

    Müra

    ..........................................18 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKAD:.............................................................................................................19 1 Müra Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see tänapäevase elu painaja. 18. sajand tõi kaasa tööstusrevolutsiooni. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks saama, kui vabrikutöölistel tekkis kuulmiskahjustusi. Kuid isegi linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute läheduses, kaebasid, et neil on aina raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist.

    Ehituskonstruktsioonid
    thumbnail
    124
    ppt

    Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

    õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 109 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" VVm 14.06.2007 nr 176 Müra Inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli- müra Müra mõju kuulmisele: Tunnetuslik aspekt- akustiline trauma Püsiv kuulmisläve kaotus

    Tervishoid
    thumbnail
    74
    docx

    TÖÖOHUTUS

     Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses.  Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägemise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika

    Ergonoomika
    thumbnail
    20
    docx

    Töö nr 11 TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS

    89 µt 0.89 µt Õhutemperatuur ja niiskus Mõõte- Kõrgus Õhu temperatuur, Õhu niiskus, % punkt °C 1 0,1 m 20 45 1,5 m 22 46 2 0,1 m 20 45 1,5 m 22 46 Välisõhu temperatuur mõõtmiste läbiviimise päeval: 21.05.2019 5 TÖÖKESKKONNAS ESINEVATE RISKIDE HINDAMINE Kui ohuteguri iseloomustamiseks on olemas arvulised näitajad (nt eelnevad mõõtmised), siis kindlasti neid ka kasutada. Samas ei tohi unustada ohutegureid, mida ei ole võimalik otseselt mõõta (nt. seadmete liikuvad osad)! Riskianalüüsis peab kindlasti olema välja toodud kasutatud riskimaatriks ning riskitase võiks olla välja toodud lisaks numbrilisele suurusele ka sõnaliselt! Ohu-teguri Ohutegur Mil viisil esineb

    Töökeskkond ja ergonoomika




    Kommentaarid (1)

    Vi4uha profiilipilt
    Vi4uha: enam-vähem
    08:39 20-10-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun