1) Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida
peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad
sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja
mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini.
2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama
merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer,
liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad ,
kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud .
3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel
ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik . Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks.
4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja
loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid
luiteid ja suurimat rannaniiduala.
Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud.
Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava
niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim.
5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold.
Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on
Kõik kommentaarid