eraldi teadus. Võimalik õppida kahte poolt, disaini poolt ning samuti tehnoloogia poolt. · Töötlemine tavaline õmblustöö. · Värvimine Kiupealne värvimine, ehk muster on ühel poolel. Eelduseks tugeva kinnituvusega värvid. · Kasutusvaldkonnad Riietus, kodukaunistused, majapidamisesemed ja voodirõivad ning tehnilised seadmed. Liigitus · Looduslikud tsellulooskiud o Puuvilla kiud o Linakiud tundub temperatuuri muutusena (soe külm, külm - soe) o Kanepikiud · Tehislikud o Viskoossiid valmistatud mõlemad tselluloosist ja sarnased looduslikule, kasutatakse pesu ja läikivate kenade rõivaste valmistamiseks. Üldiselt ei ole organisimile pahad, v.a. juhul kui värvained. o Atsetaatsiid · Sünteeskiud
kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Eestis on oma puuvillatööstus Kreenholm, mis rajati 19.sajandi teisel poolel. Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Eesti aladel on lina kasvatatud umbes 3000 aastat. 18 sajandi teisel poolel oli linakiud eriti kõrgelt hinnatud. Lina on üheaastane rohtne taim, mille varred on sirged, peenikesed ja siledad, paljad, kuni 60cm kõrged. Lehe pikkus on umbes 35-40 mm, laius on 2-4,5 mm. Lehed on kujult süstjad, teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja korrapärased, kuni 3 cm diameetriga, avanevad vaid päikselise ilmaga. Seemne pikkus on 3,2- 4,8 mm, laius 1,5-2,8mm, paksus 0,5-1,2 mm. Õrnad õied on leekpunast värvi. Vars hargneb
kuiv. ⬜ Pärast pügamist tuleb villa pesta ,et vabaneda villarasust,villas olevast mustusest ja villarasvast. ⬜ Pesu järel töödeltakse villa huntimisega. ⬜ Kraasides eraldatakse villakiud veelgi rohkem üksteisest ning saadakse ühtlane villaloor. Linakiu omadused ⬜ Lina on poorne ning imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. ⬜ Lina on eriti tugev kiud, niiskuse suurenedes suureneb kiu tugevus veelgi. ⬜ Linakiud ei veni ja ta on jäik. Jäikusest on tingitud lina suur kortsumine. ⬜ Lina hõõrdumiskindlus on väga väike. Linakiu omadused ⬜ Lina hõõrdumiskindlus on väga väike. ⬜ Lina on vastupidav mikroobide suhtes ⬜ Hallitus ja seened hävitavad kiu sobival niiskus- ja soojusrežiimil. Lina kasutusvaldkonnad ⬜ Pesu: voodipesu, laudlinad, käterätid. ⬜ Pealisrõivaste valmistamisel on linakiud tihti segus polüestriga, et suurendada tema
küljest näidanud. Lina on eriti vastupidav ja hästi tugev taimne looduslik kiud. Linakiudu saadakse üheaastase linataime varrest. - seega on niinekiud. Looduslik värvus on hallikas, beezikas. Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugavarõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamis-tingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate
Lina- ja Kanepikiud Linakiu ajaloost Lina on kasvatatud juba väga kaua, vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ning need on seotud kalapüügiga. Eesti aladel on lina kasvataud umbes 3000 aastat. 18. sajandi teisel poolel oli linakiud eriti hinnatud. Linataimest Kiulina on enamasti 1 meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiu saamiseks kasutatakse ainult taime niinosa. Linakiu Omadused Lina kiud on: kõige tugevamad taimsed kiud niiskena tugevam, kui kuivana kollakast kuni vallika värvuseni vähe elastne venib vähe imab hästi niiskust laseb hästi õhku läbi juhib hästi soojust Linakiu Kasutusalad Linakiudu kasutatakse:
html&docid=LJ8l8qBnZPXM_M&imgurl=http://www.tlu.ee/op mat/ku/MLT6040/5.4.puuvilla_kupar.a.h.foto.jpg&w=800&h=600&ei=8QlhT6iDA6PR0QXj3ZGYBw&zoom=1&iact=rc&dur=277&sig=1 11075098155866197889&page=9&tbnh=125&tbnw=150&ndsp=25&ved=1t:429,r:5,s:182&tx=110&ty=43 Lina Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niineosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevamad kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Kanep Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu. Kanepikiust saadakse takku.Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega.Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani
hooldust. Rõivas püsib paremini vormis ja kuivab kiiremini. Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga suurendamaks kanga elastsust. Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi sooja. LINANE (lühend: LI) Linane on tugevam kiud kui puuvill. Linakiud imab niiskust ja laseb õhku läbi palju kiiremini kui puuvill. Kehasoojus ja niiskus juhitakse kiiresti eemale, seetõttu on linane meeldivalt jahe ja värske. Tänu vahaga kaetud pealispinnale on linakiud ka parema läikega kui puuvill ja ei võta mustust nii kergelt külge. Linane peab hästi vastu päikesevalgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugava rõivastuse juurde, nagu ka niidi
Looduslikud, keemilised ja sünteeskiudained 1.Looduslikud kiud on kas taimse v loomse päritoluga, tehiskiudained saadakse looduslike materjalide töötlemisel ning sünteeskiudained saadakse sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest. 2.a) puuvill saadakse pikkadest tselluloosikiududest, mis katavad puuvillapõõsa seemneid.Leeliste suhtes on püsiv, happed aga lõhustavad seda. b) lina saadakse rohttaime lina niineosast.Pikad linakiud koosnevad tselluloosist.Kõige tugevam looduslik kiudaine.Imeb rohkem niiskust kui puuvill. c) vill lamba karvkatte pügamisel saadud kiudaine.Tundlik leelistele, mis muudavad ta rabedaks.Hapete suhtes on vastupidavam. 3.Kiudaine saamiseks tõmmatakse lahust või sulatatud massi läbi ketrusdüüsi. 4.Keemilised kiudained on tugevamad, kulumiskindlamad, vähem kortsuvad, elastsemad, vastupidavamad ja odavamad kui looduslikud kiudained.Nende puuduseks on väike
on maailmaturu hind langenud 20%. 2002. aastal jõudis puuvilla hind maailmaturul 30 aasta madalaimale tasemele. LINA Lina ehk harilik lina kuulub linaliste sugukonda. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja subtroopikavöötmest, peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. · LINAKIUDU SAADAKSE LINATAIME VARREST · LINA KASVAB KA EESTIS · LINAKIUD ON HELEKOLLANE VÕI HELEHALL · LINAST TEHAKSE KLEIDIRIIET, VOODIPESU- JA KÄTERÄTIKURIIET, NIITI, NÖÖRI · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU KÜLM · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VEELGI VASTUPIDAVAM KUI PUUVILL · KERGESTI KORTSUV Lina peetakse üheks vanemaks kultuuritaimeks Vanas Maailmas. Arvatakse, et algul hakkas inimene teda kasvatama õlirikaste seemnete pärast, seejärel õppis kiudu kasutama.
· pesta 40°C vees · päikesevalgus rikub kiud · triikimine 180°C 1.2 LINA (LI) · Ühel linataimel on 35 õit. · Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. · seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist. · Linakiud on väärtuslik ning loodussõbralik ja vastupidav materjal ka mitmesuguste tööstusharude tarvis. KASUTAMINE · Tehakse linariiet OMADUSED · On püsiv (võib triikida kõrgel temperatuuril) · on väga tugev · mitteelastne · õlisus (hea omadus) · hea soojusjuht · hügieeniline · laguneb temperatuuril 260-320 1.3 AKRÜÜL (PAN) · On sünteetiline kiud · talub kuumust kuni 103°C OMADUSED
· jahutusperiood (kestab 20 kuni 45 päeva kartulipartii temperatuur langeks ühtlaselt 0,5 kuni 1,00C päevas) · säilitusperiood (2 kuni 40C 85 kuni 95% õhuniiskuse juures. KIUKULTUURID Kiukultuuride tähtsus Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks. Peamised kiukultuurid kuuluvad kahte rühma: 1.kiud moodustuvad seemne pinnal-puuvill; 2.kiud moodustuvad vartes-lina, kanep. LINA Maailmas kasvatatakse peamiselt kiu- ja õlilina. Linakiud on vastupidavad mädanemisele ja tema kiu tõmbetugevus on kolm korda suurem kui puuvillal. Lina kasvufaasid ·Idanemine ·Tärkamine ·"Kuusekese" faas ·Õiepungade moodustumine ·Õitsemine ·Valmimine Linaseemned sisaldavad 35-42% õli mida kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks. Bioloogilised iseärasused.Kiulina vajab soojust võrdlemisi vähe. Seemned hakkavad juba idanema 3-40C juures, kuid tärkamiseks on vajalik 6-7 kraadist soojust. Noor taim talub kuni -4 0C külma.
saak koidele. Lambavilla koikindlaks muutmisel on vaja insektitsiide tavaliselt sulkofurooni, mis on mereorganismidele mürgine. Inimestele need lisandid ohtlikud ei ole. Lambavillsoojustus on ökoloogiline materjal ja lisaks väga heade tuletõkkeomadustega. Siiski on seda vaja kaitsta koiliblikate eest ja rakendada tuleb lisameetmeid soojustuskihi tuule- ja õhutihedaks muutmiseks, et hoida koivastsed soojustusest eemal. Kanepi- ja linakiud Kanepi- ja linakiusoojustuse toorainet, kanepit ja lina, on võimalik kasvatada peaaegu igas Euroopa piirkonnas. Ehkki kaasajal ei ole need paljudes riikides eriti populaarsed, olid kanep ja lina vanasti kaks üldlevinud kultuuri (nt Balti riikides 1920. aastatel). Aegade jooksul on nende materjalide kasutamisest loobutud ja need on peaaegu unustatud. Viimastel aastatel on märgata nende kultuuride kasutamise väikest taassündi. Tööstusliku kanepi (sort, milles on väga
ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks 7
kiududest (fibrillidest), mis omakorda koosnevad tselluloosi molekulide kimpudest. Puuvilla tselluloosi molekulmass on kuni 2.105 a.m.ü.. Põhjus, miks puuvill kuulub tähtsamate looduslike kiudinete hulka, on kiudaine lihtne kättesaamine kupardest. Puuvilla kuivad elementaarkiud on üherakulised, lamedad, kergelt keerdunud, linditaolised, mille sisemuses on tühik. Tselluloosi sisaldavd kiud on ka lina, kanep ja dzuut ( need on varrekiud). Lina eraldatakse linavarre niineosast, (seetõttu on linakiud ka umbes sama pikk, kui oli taime vars) lagundades seal kiudusid siduva pektiinaine peamiselt bakterite abil või ensümaatilisel teel (kasteligu, leotus tiigis,vannis jne.) ja kuivatatud linavarre edasisel mehaanilisel töötlemisel (murdmisel, ropsimisel, sugemisel, jne). Linakiu kättesaamine ei ole kerge. Võrreldas vanemate meetoditega (linaligu) on ensümaatiline kiu kättesaamine kiirem ja toimub puhtamates tingimustes. Lõplik eraldamine toimub mehaaniliselt ja
konserveeritud väljavõtet looja mõttemaailmast. See on sama ajalik, konkreetsest vaatlushetkest ja -kohast sõltuv objekt nagu mägi. Üks puru viilul, mis lõigatakse aegruumi kosmilisest sepikust vaatlusaktiga. Elementaarsel tasandil on iga kunstiteos selline puru. Kõik kokkulepitud ja kehtestatud teooriad ja tõlgendused on lisatud. Urmo Rausi 11 tööd Vaala galeriis kannavad pealkirja "Lõuna-Eesti anatoomia". Tööde algmaterjalid on linakiud ja põllupunane värvimuld, Lõuna-Eesti kultuurmaastiku komponendid. Kuppelmaastik on nimetatud anatoomiaks, sest see on erootiliselt kummis ja lohkus. Künkapõld on samastatav maa-ema ürgüsaga, kuhu põllumees külvab seemne. Vagude ajamine lõuendi tagaküljele, põllu kündmine ja naise viljastamine pakuvad ühteviisi pimedat loomisnaudingut, sest vilja ei ole enne näha kui pärast protsessi lõppemist. Rõõm viljast läheb jagamisele teistega.
Värvid: pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentidega värvimine. PLASTMASSID Polümeerid (ühest toorainest) ja polükondensaadid (mitmest toorainest, tekib lisand). Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID Tekstiile saab hästi värvida. Töötlemine TEKSTIILIDE LIIGITUS Looduslikud tsellulooskiud puuvilla kiud, linakiud, kanepikiud. Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht
Vähemtuntud tekstiilkiud Iseseisev töö Materjaliõpetus Kanep (CA, HA, Ha) hamppu, hampa, hemp, Hanf, canapa, hennap, chanvre Kanep on üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud on kasutusel mööbli- ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt on kanep olnud populaarne materjal köite, purjede ja telkide valmistamisel. Tehnilise kiuna kasutatakse seda ka vaipade, kottide, võrkude ja paberi tootmisel. Kanep on jõuliselt trüginud ka kodutekstiilide hulka, seda eriti viimastel aastakümnetel. Vastupidavuse poolest ei jää kõnealune kiud alla linale ning tänu kulumiskindlusele on kanep ideaalne mööblikangas. Kanepist kangaid tuleks pesta vedela pesuain...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
