Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"Liitja" - 18 õppematerjali

liitja - lahutaja –lisasisendiga on võimalik määrata teostatavat operatsiooni, vastavalt otsusele valitakse liidetava/lahutatava operandi kood või täiendkood.
Liitja lahutaja
16
docx

Liitja/lahutaja

1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Ülesande eesmärgiks oli luua 4-bitist liitjat/lahutajat, kasutades nelja 1-bitist täissummaatorit. Kasutama pidi struktuurset kirjeldusstiili. Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille tulemusena saan väljundi kätte ja lisaks leian ülekande, mis arvutatakse joonis 1 peal oleva valemiga. Joonis 2 Ülekande arvutamise valem Viimaseks sammuks tegin faili, kus kutsun välja alamkomponenti 1-bitist täissummaatorit neli

Informaatika → Digiloogika
19 allalaadimist
Arvutid I-labor 2-4bit summator
6
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit summator

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 696 136 600 136 0 0 false 5.0 0.0 L 696 168 600 168 0 0 false 5.0 0.0 L 696 200 600 200 0 0 false 5.0 0.0 L 696 232 600 232 0 0 false 5.0 0.0 L 696 360 584 360 0 0 false 5.0 0.0 L 696 392 584 392 0 0 false 5.0 0.0 L 696 424 584 424 0 0 false 5.0 0.0 L 696 456 584 456 0 0 false 5.0 0.0 x 554 143 580 149 0 24 a0 x 545 368 572 374 0 24 b0 154 816 120 880 120 1 2 0.0 150 816 152 872 152 1 2 0.0 w 696 112 696 136 0 w 736 360 696 360 0 w 736 128 816 128 0 w 696 112 760 112 0 w 760 112 816 112 0 w 816 144 760 144 0 w 760 144 760 112 0 w 736 360 736 168 0 w 736 168 736 160 0 w 736 160 816 160 0 w 736 128 736 160 0 M 880 120 936 120 0 2.5 w 872 152 888 152 0 w 896 320 864 320 0 w 896 296 896 320 0 w 896 288 864 288 0 w 896 256 864 256 0 w 896 280 896 256 0 152 896 288 944 288 1 3 0.0 150 816 320 864 320 1 2 0.0 150 816 288 864 288 1 2 0.0 150 816 256 864 256 1 2 0.0 154 808 200 872 200 1...

Informaatika → Arvutid i
92 allalaadimist
Keemia mõisted
1
odt

Keemia mõisted

5. Segu ­ koosneb mitme aine osakestest õhk 6. Lihtaine ­ koosneb ühest elemendist Fe 7. Liitaine ­ koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus ­ muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus ­ tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine ­ elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja ­ elektronide liitja (mittemetall) O 14. Redutseerija ­ elektronide loovutaja (metall) Fe 15. Redokreaktsioon ­ reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid ­ VII A rühma elemendid Cl2 17. Väärisgaasid ­ VIII A rühma elemendid He 18. Iooniline side ­ metalli ja mittemetalli vaheline side NaCl 19. Kovalentne side ­ aatomite vaheline side Br ja Br mittepolaarne kovalentne side ­ ühesuguste mittemetalli vaheline side Cl ja Cl

Keemia → Keemia
21 allalaadimist
SÜSINIK
8
pptx

SÜSINIK

C + CuO = Cu + CO2 Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan. CH4C + H2 = CH4 Süsinik tavaliselt elektrone ei loovuta ega liida, vaid moodustab teiste aatomitega ühiseid elektronpaare. See tähendab moodustab kovalentseid sidemeid. Süsinikul on 4 paardumata (üksikut) elektroni väliselektronkihis. C + 6| 2) 4) Süsinik võib olla reaktsioonides nii redutseerija (elektronide loovutaja) kui ka oksüdeerija (elektronide liitja) Omapära Süsiniku aatomite omapäraks on võime moodustada pikki, püsivaid, erineva kujuga süsiniku aatomite ahelaid . hargnemata, sirges ahelas näiteks butaani molekulis

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
Digitaaltehnika konspekt
3
docx

Digitaaltehnika konspekt

Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja ­ kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ­ ülekande tekitamine propagation ­ ülekande edasiandmine Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest

Informaatika → Digitaaltehnika
70 allalaadimist
II maailmasõja eellugu ja algus
12
docx

II maailmasõja eellugu ja algus

Neutraalne riik ­ neutraalne riik sõjas, kes ei sõdi · ,,Orzel" ­ poola allveelaev mis randus eestisse (laeval lasti öösel põgeneda) · 28.september 1939 ­ baaside leping (eesti laseb enda maadele 25000 punaarmeelast) · 1939 sügis ­ baltisakslaste lahkumine · 16. Juuni 1940 ­ NSVL ultimaatum Eestile ­ eesti pidi 100 000 sõdurit üle piiri laskma jms · 17.juuni 1940 ­ nõukogude okupatsiooni algus A.Zdanov ­ eesti ja nõukogude liitja · 21.juuni 1940 ­ J. Varese valitsus (välismaailmale tundus kommunistide vastane valitsus) · 21.juuli 1940 ­ eesti kuulutati ENSV-ks · 6.august 1940 ­ eesti inkorporeerimine (eesti võeti nõukogude liikmesriigiks) ENSV valitsemine 1. Karl Säre ­ süngelt salapärena. Sündind 1903. Ta pandi eesti EKP I sekretär (eesti keskpunkt) saksa luures 2. Johannes Vares ­ Ülemnõukogu Pressiidiumi esimees 3

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid
5
doc

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

g/cm3- tihedus pascal- rõhk dzaul- energia, soojus (J) Näiteks: Mitu aatomit on 3g grafiidis? Näiteks: Kui suure ruumala võtavad enda alla 5*10 astmes 25 etanooli molekuli, kui etanooli tihedus on 0,79g/cm3? Iooni laeng- Oksüdatsiooniaste- kirjutatakse elemendi peale Keemiline reaktsioon- reaktsioon, milles kaks või enamat ainet reageerivad Redoksreaktsioon- reakstioon, milles mõningate elementide oksüdatsiooniaste muutub. Redutseerija- elektronide loovutaja Oksüdeerija- elektronide liitja Oksüdatsioon- Reduktsioon- 1 Happelises keskkonnas võib mõlemale poole juurde liita vee molekule. Aluselises keskkonnas võib mõlemale poole juurde liita H ioone. Lahuseid saab väljendada kontsentratsiooni, oleku poolest. Lahused võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. Kontsentratsiooni erinevad väljendustüübid on molaarsus, molaalsus, massiprotsent, mahuprotsent, ppm, moolimurd, normaalsus.

Keemia → Keemia alused ii
158 allalaadimist
Keemia - aatomi ehitus
16
doc

Keemia - aatomi ehitus

saaduste suunas. -) Rõhu: tõsmisel ­ väiksema gaasi molekulide arvu suunas, alandamisel ­ suurema kaasi molekulide arvu suunas. -) Temperatuuri: tõstmisel ­ endotermilises (vastassuunaline - lähtainete) suunas (H>0), alandamisel ­ eksotermilises (pärisuunaline - saaduste) suunas (H<0). Redoksreaktsioon * Redoksreaktsioon ­ muutuvad o.a'd -) Redutseerija ­ elektronide loovutaja (o.a suureneb) -) Oksüdeerija ­ elektronide liitja (o.a väheneb) -) Oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine (redutseerija tegevus) -) Redutseerimumine ­ elektronide liitmine (oksüdeerija tegevus) Metallid * Metalliaatomite välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone (1-3) * A-rühma metallidel on enamjaolt väliskihi elektronide arv võrdne rühma numbriga. * B-rühma metallidel on väliskihil 2 elektroni ning eelviimane kiht on see, mis täitub viimasena.

Keemia → Keemia
58 allalaadimist
KIRJANDUSE konspekt
12
doc

KIRJANDUSE konspekt

-ta ei usu kõrgematesse jõududesse -tugev psühholoogiline analüüs ja juhuse meelevallda antud inimese draagika -mõjutas tugevalt Euroopa draamakirjandust TEATRI SÜND Draama alged- on rahvaluules,tavades ja kommetes. Usuti et mõne tegevuse etendamine aitab sellel ka teoks saada. Tearri areng eestis: -esimene rändteater 14.saj -rändteatrite külaskäigud ei olnud süstemaatilised -esimene teater loodi Riias - 1870 loodi teater Eestis laulu ja mänguseltsi Vanemuine, loojaks oli Liitja Koidulaa -kutseline teater sündis 1906 -1913 avati Estonia teater ,,Kuningas Oidipus" Laios ei tohi sigitada lapsi sest muidu sünnib tal poeg kes tapab oma isa ja abiellub emaga. Llaios rikub keeldu ja sünnib poeg. Lapsel puuritakse jalad läbi ja viiakse mägedesse aga ühel mehel hakkab tast kahju ja laps viiakse Polybousele. Laps kasvab kuningaperes. Noormehena kuuleb Oidipus oma needusest ja jätab maha ema,isa ja lahkub. Oidipus kohtub

Kirjandus → Kirjandus
51 allalaadimist
TTÜ Arvutid eksamiküsimused
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

Nt: triger, register, loendur Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Välistav või ­ summa mooduliga 2, y = !x1x2 v x1!x2. Kui mõlemad väärtused on samasugused siis vastus 0, kui erinevad siis vastus 1. Summaator ­ 2 kahendarvu aritmeetiline summeerimine. Poolsummaator (ei arvesta ülekannet) ja täissummaator (arvestab ülekannet). S = A + B Lahutaja ­ 2 kahendarvu vahe. V = A-B Summaator-lahutaja ­ kaks varianti, kas liitja ja lahutaja funkt. võrdlus või lahutamine on täiendkoodi liitmine. Võrdlusskeem ­ võrreldakse suvalise järgu arve. Kui A < B, siis L = 1, kui A > B, siis G = 1 kui A = B siis E = 1. Kolme olekuga siinipuhver ­ siinipuhvrite väljundi on võimalik viia kolmandasse nö elektriliselt lahtiühendatud olekusse. Potentsiaal on määramata. Dekooder ­ Dekooder määrab, millist käsku täidetakse. Tal võib olla mitu sisendit, aga vaid üks väljund on aktiivne

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
Rahvusvaheline julgeolek konspekt
18
docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

tagasi Saudi-Araabiasse ja unustati, pakkus Saudidele abi Kõrbe tormi ajal, kritiseeris nende valikut USA 5 kasuks, aravates, et islami usulised peaksid Meccat ise kaitsma. Seejärel elas mõnda aega Sudaanis, kus tekkisid kodakondsuse probleemid. IRAAK Ajalugu: Antiik Mesopotaamia. Vallutajad: kreeklased, Alexander, Ottoman jne. 1921 kuningas Faysa (sunnide ja šiiitide liitja. Pan-Arabism, erinevad etnilised grupid valitsusse). 1930 avastati nafta. II MS (USA ja UK), esimene Araabia riik, kes Liitlasi toetas. 1953 parlamendi valimised. Lepingud: 1955 METO; 1957 Eisenhoweri doktriin (Lähis-Ida riigid saavad vajadusel USAlt abi); 58 Jordaania, Iraagi ja Araabia liit; 1959 CENTO. 1970ndad olid segased suhted Araabia riikidega, kuid head NSVLiga. 72-75 nafta riigistamine ja uute naftaväljade leidmine

Politoloogia → Rahvusvaheline julgeolek...
22 allalaadimist
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil
13
docx

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil

Kahe poolsummaatori põhjal saab realiseerida täissummaatori. Lahutaja - Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks. N-järgulise lahutaja loogikaskeemi saamiseks võtame ja koostame ühejärgulise lahutaja loogikaskeemi ühele kahendjärgule analoogiliselt summaatoriga. Hiljem võime neid ühejärgulisi lahutajaid ühendada kokku vastavalt sellele, mitmejärguliste arvude vahet meil on vaja leida. Summaator-lahutaja - Esimene realisatsioon põhineb liitja ja lahutaja funktsioonide võrdlusel. Teine realisatsioon põhineb diskreetsest matemaatikast tuntud tõsiasjal, et lahutamine on täiendkoodi liitmine. Dekooder dekodeerib kahendarve. Dekodeerimisel tehakse kindlaks, milline on sisendkood. N-järgulisel koodil on 2^n erinevat väärtust. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit

Keemia → Orgaaniline keemia
5 allalaadimist
Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja ­ kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ­ ülekande tekitamine propagation ­ ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib

Informaatika → Arvutid i
711 allalaadimist
Arvutid I eksamiküsimuste vastused
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja ­ kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ­ ülekande tekitamine propagation ­ ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib

Informaatika → Informaatika
35 allalaadimist
Spikker
7
doc

Spikker

Leida EIRP. Pstj =100W = 20dBW ; Gstj = 40dB =10000 EIRP = Pstj Gstj = 1 10 6 W ehk 60dBW . Tugijaam: Antennivõimendus: ? Kaod kaablites: 4dB Tugijaama tundlikkus: -104 dBm Minimaalne vastuvõetav signaalitugevus: ? Lubatud isotroopne kadu:-154dB DL: Tugijaam: TX saatevõimsus: ? Liitja kadu: 3dB Kaabli kadu 4dB Antennivõimendus: ? EIRP: ? Mobiil: Antenni võimendus: 0dBi Kaod kaablites: 0dB mobiili tundlikkus: -102dBm Minimaalne vastuvõetav signaalitugevus: ? Lubatud isotroopne levikadu: -154dB 1.Täita lüngad. 2. Milline on distants tugijaama ja mobiili vahel? Näide 1: Saatja väljundvõimsus on 100 W sagedusel 10 GHz

Informaatika → Mobiilsete juurdepääsuvõrkude...
54 allalaadimist
IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt
23
docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. *Elektroonikas eristatakse täissummaatorit ning poolsummaatorit: a).Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. b). Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. *Lahutaja(subtractor): Lahutamine realiseeritakse täiendkoodi liitmine abil. (Täiendkood on pöördkood, selle viimasesse järku liidetakse 1). Liitja-lahutaja ­lisasisendiga on võimalik määrata teostatavat operatsiooni, vastavalt otsusele valitakse liidetava/lahutatava operandi kood või täiendkood. *Järjestikülekande puhul on jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissumaatorit, selline lahendus on aeglane kuna iga järk peab ootama eelmise järgu ülekannet. *Paralleelülekande puhul on võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne

Informaatika → Arvutid i
254 allalaadimist
Arvutid I eksamipiletid ja vastused
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja ­ kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ­ ülekande tekitamine propagation ­ ülekande edasiandmine 2. Optilised mäluseadmed Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid). Rada on CD-ROM-l

Informaatika → Arvutid i
945 allalaadimist
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

and John Bardeen demonstrate their new invention of the point-contact transistor amplifier.  Peamine idee: transistorid kui “katkestusmootoriga” lülitid CMOS: transistor pairs for low power consumption  MOSFET transistors always in complementary P/N pairs: switch only momentary, most of the time no current One of the two transistors is always off, except for a short period during a switch Neljabitine liitja (four-bit adder) Kaheksa pluss kaks sisendjuhet, neli pluss üks väljundjuhet Ecki xComputer  Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid)  Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel.  Ei ole näiteks võimalik liita otse kahte mälus olevat arvu: enne tuleb nad registritesse kopeerida, siis seal liita, siis tulemusregistrist (nn akumulaator) mäll kirjutada.  Koha, kust mälust loetakse/kirjutatakse näitab ADDR register.

Informaatika → Sissejuhatus...
264 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun