Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( nahaaluskoes), kohev sidekude(?
*Sassiskiuline sidekude (pärisnahk naha joonis 1 võrkkiht); *Korraskiuline sidekude (kõõlus) *Kõhr (liigese pinnad); *Luukude (kätes, jalgades); *Veri 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. · Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on luud, lihased, süda, maks jt. · Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi- liikumiselundkond, südame-veresoonkond, närvisüsteem, hingamiselundkond, seede-elundkond jt. 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks) Frontaaltelg Frontaaltasapind (jagab keha eesmiseks (kõhtmiseks) ja tagumiseks (selgmiseks) osaks) Sagitaaltelg Sagitaaltasapind (jagab keha paremaks ja vasakuks pooleks) · Joonis lk 22 6. Liigutuste liigid telgede suhtes.
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orientiire m
Vöötlihaskude Moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Südamelihaskude Ainult südames Närvikude Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. Närvikoes. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Nt: Süda, maks, lihased, luud jt. Elundkond Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt: Tugi- ja liikumiselundkond. Tugi- ja liikumiselundkond 1. Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine: Passiivne osa Luustik Aktiivne osa Lihastik (skeletilihastik) 2. Skeleti funktsioonid Mehaaniline-ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda Bioloogiline-ülesanne: Osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses ja vereloomes 3. Luukoe ehitus Luukude koosneb rakkudest, mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - on iseloomulik
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt suur koosneb
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skele
Südamelihas ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4. Elund kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Koosneb mitmest erinevates kombinatsioonides erinevatest kudedest. Nt süda, maks, neer, hammas Elundkond ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid, mis täidavad sarnast funktsiooni. Nt. seedeelundkond. TUGI LIIKUMISELUNDKOND 5. Teljed: Sagitaal õlgadega rist Frontaal õlgadega paralleelselt Vertikaal ülevalt alla 6. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaal Eemaldamine (abduktsiion) Lähendamine (aduktsioon) Frontaal Sirutamine (ekstensioon) Painutamine (flektsioon) Vertikaal
Kõik kommentaarid