Liigne
tarbimine
See
ühiskond, kus me elame, võib nimetada tarbimisühiskonnaks. Päev
päevalt tarbivad inimesed rohkem ning see kahjustab nii meid ennast,
kui ka meie planeeti, kus elame.
Eestlane on hakanud tarbima
liiga palju peae iseseisvumist, sest vanasti ei olnud nii suurt
valikut ja asjad ei olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke,
kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia ,
Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui
meie.
Kõige
halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis
on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rauno.t
Õppematerjali autor
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5 Biokäitlus.............................................................
valmistamiseks. Pealekauba võtavad plastkotid vähem ruumi ning seega kulub vedamisel tootjalt kaupmeheni vähem kütust. Eesti kaupmehed maksavad poest kaubaga kaasa müüdavate kilekottide eest pakendiaktsiisi. TTK juhi Pungeri sõnul tuleb kaupmeestel hakkama saada ka juhul, kui kilekottide kasutamine keelatakse. «Ma kardan, et vabatahtlikult kilekotid ei kao, sest alternatiivid on kallimad,» lausub ta. «Aga maksude kaudu saab turgu suunata.» Mõttetu tarbimine Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura kinnitusel ei ole probleemiks mitte kilekotid ise, vaid nende tarbetult ohter kasutamine. «Iga asi peab olema poes pakendatud kõigepealt mingisse väiksesse kilekotti ja siis lõpuks suurde kilekotti,» märkis ta. Muu hulgas müüakse kauplustes kilekotte, mis on õhukesest materjalist ning lähevad ruttu katki. Seega soosivad kilekottide müügist teenivad kaupmehed ja tootjad mõttetut tarbimist. Puura
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse missugused probleemid meid ümbritsevad ja peamõttes kirjutatakse noorte tulevikust. Peatees: Riik ei saa eksisteerida probleemideta, sest igal inimesel on oma arusaam maailmast. Peamõte: Üheskoos saab muuta rohkem. (Kõik probleemid on lahendatavad.) Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse, et riik ei saa eksisteerida probleemideta, aga peamõttes kirjutatakse, et kõiki probleeme saab lahendada. Peaprobleem: Kuidas mõjutab liigne tarbimine inimest ja keskkonda? Peamõte: Inimene on kõige kahjulikum elusolend looduses oma harjumuste tõttu. Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse liigsest tarbimisest ja selle mõjust inimesele ja keskkonnale aga peamõttes hoopis inimesest. Peaprobleem: Millised on 21. sajandi sotsiaalsed probleemid Eestis? Peamõte: Eestis on 21. sajandil mitmeid sotsiaalseid probleeme, mis vajavad lahendamist, kuid mille lahenduste leidmine on keeruline. Ei lähe kokku
..................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13 3 ALKOHOL Alkohol on üks põhjustest miks inimestel tekivad terviseprobleemid. Alkohol on sagedane südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja vähi tekitaja. Aasta jooksul sureb selliste tervise rikete tõttu umbes 1500 inimest. Igal inimesel kujuneb alkohoolsete jookide tarbimine juba varajases eas. Kõik oleneb sellest milliste inimeste või seltskondadega läbi käiakse. Erinevate küsitluste ja uuringute põhjal saab isegi väita, et Eesti elanikud tarbivad alkoholi päris tihti ja suurtes kogustes. Et inimesed tarbivad tihti alkohoolseid jooke muutuvad paljud arusaamad nende jaoks. Kõigile tundub et alkoholitarbimine kuulub igapäevaelu juurde, kuid see ei tohiks nii olla. Inimesed hakkavad oma pereliikmetest kaugenema ja paljudel noortel tekib turvalisus tunde
ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce). Kaubandusega piiratud kuid samal ajal eelküige kultuuriline. Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega - asjade liikumist võib vaadata kui sümbolilise vahetuse süsteemi.
Koduses majapidamises, aga võiks igaüks proovida ise teha vanadest ajalehtedest või munarestidest pabermassi. Sellest saab vajalikud esemed ise teha. Mina olen pabermassist teinud kausse ja Haapsalu panoraami. Pabermassist esemeid võib ka värvida. Veel oleks hea teha anumaid , mida kevadel seemnete istutamisel vaja läheb. Jälle üks võimalus taaskasutamiseks. 2.2. Tekstiil Prügi hulk kasvab aasta-aastalt erinevatel põhjustel. Kuna inimeste hulk aina suureneb ja samal ajal ka tarbimine suureneb, siis pole ka ime, et varsti ei ole meil ruumi elamiseks. Prügimäed on üsna ohtlikud oma erituvate gaaside poolest. Kuna prügis erituv metaan ja süsihappegaas on ohtlikud, siis võiks ju neid ka energia tootmiseks ära kasutada. Loodan, et 5 minu lapsed või lapselapsed teevad selle teoks. Kui mõelda riietele mida me elujooksul ära kanname, siis see hulk on üsna kasin, sest tegelikult viskame me need lihtsalt ära mitte ei
Puuvillast, mis oli kuni 19. sajandini luksuskaup, on tänapäeval saanud enim kasutatud looduslik tekstiilikiud. Suurimad puuvilla eksportijad on USA, Hiina ja India. (6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks. [10] Kahjuritõrjevahendite kasutamine kindlustab madalad hinnad ning kõrge tootlikkuse. [4] 8 Pidevalt on kasvanud ka tehismaterjalide tarbimine. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas protsess. Kiirmoe riided on puuvilla kõrval enamasti nafta baasil valmistatud polüestrist: selle nõudlus on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. [4] Kahjuks aga laguneb see mitusada korda aeglasemalt oma eeldatavast kasutusajast see kõduneb prügimäel kuni 500 aastat. [2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine, lenduvad ühendid ning
13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei jätku! Materjalide ja energia tarbimine kasvab elanikkonna kasv! Loodusvarasid üha raskem kätte saada. · Tarbeasjad üha materjalimahukamad: hambahari `kaalub' ligikaudu 1,5 kg mobiiltelefon 75 kg kohvimasin 298 kg arvuti 1 500 kg · Veetarve kasvab: - 1 tass kohvi = 14 ämbrit vett http://www.ejkl.ee/content/files/Kriipsalu30112011.pdf 13.10.2014 3 13.10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid