1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine;
Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks: Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa); Naudingutega seotud helid (koogamine).
Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks: Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa); Naudingutega seotud helid (koogamine).
4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi.
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge
Kõik kommentaarid