Ladina-Ameerika
19. ja 20, sajandi algul.
Haiti vabanemine
1791. aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus, mida juhtis
Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L’Ouverture .
1804. aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Seega oli ta
esimene iseseisev riik Ladina-Ameerikas.
Ladina-Ameerika iseseisvussõja põhjused
Kõik revolutsioonilised sündmused lõid lahti Ameerika-asumaade
iseseisvumise laine. Seda soodustasid mitmed asjaolud :
*suur kaugus emamaast
*asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse
piiramine
*kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud
hispaanlstest ametnikudega
*eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine , valgustusideede
ja euroopa filosoofide levik
*indiaanlastest põlisrahva ekspulateerimine
*suur maksukoorem
*vastuseis inkvisitsioonile
*Põhja-Ameerika edukas iseseisvussõda
Iseseisvussõda
Iseseisvus sõda algas 1810 19. aprillil . 1815. aastani kestis sõja
esimene periood, mil saavutati silmapaistvaid võite põhjas. 1816.
aastal algas teine etapp, ehk Lõuna-Ameerika vabadusliikumine,
iseseisvumisprotsessi oli võimatu peatada.
Iseseissõja tulemused
Pea-ageu kõik Ladina-Ameerika riigid olid nüüdseks sõltumatud,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
t6hg
Õppematerjali autor
Viljandi Kesklinna Kool Kätlin Karpovski 8.klass Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul Viljandi 2013 Haiti vabanemine · 1791.aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus,mida juhtis Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture. http://en.wikipedia.org/wiki/Toussaint_Louverture · 1804.aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõja põhjused · Suur kaugus emamaast · Indiaanlastest põlisrahvaste ekspluateerimine · Suur maksukoorem · Põhja-Ameerika edukas iseseisuvussõda
19. saj. kasvas rahvastik väga kiiresti, suurem osa sisserännanutest leidsid rakendust tööstustes ja transpordi aladel. Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon Euroopast Peamine elanikkond oli indiaanlased. Odav tööjõud Hiinast, Indiast ja Indoneesiast. Hariduse vallas saavutasid edu linnastunud riigid. Majandus 19. sajandil Peale Iseseisvussõda muutus sotsiaal majanduse struktuur: Riigid spetsialiseerusid teatud tooraine tootmisele Ladina-Ameerika maad muutusid sõltuvaks kaupade sisseveoks Põllumajanduses valitses suurmaaomandu Kaotati orjus 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika. Inglise kapitaliga finantseeriti põllumajandust. Sisepoliitika 19.sajandil. Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.Tekkisid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad ja riigipöörded.Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks.Omavahel
§ 36-37 Kokkuvõte Türgi impeerium 19. sajandil ja 20. sajandi algul : 19. sajandil jätkus Türgi impeeriumi nõrgenemine mida põhjustasid ebaedukad sõjad venemaaga, raske majanduslik olukord ning vähemrahvuste rahvuslik ärkamine. Tehti mitmeid reforme, kristlased võrdsustati moslemitega maksude tasumisel ja kohtuasjades. 1908. aastal alustasid noortürklased ülestõusu ja tulid võimule. Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20
17. sajandi lõpus oli eestimaalastel põhjust rõõmustamiseks, kuna loodi rahvakoolide võrk kus sai õppida lugema ja kirjutama. 1632. aastal asutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli mis sai hiljem regiooni üheks tähtsaimaks teadus- ja haridusasutuseks. Vanast heast ajast arvas rahvas head, kuna toimus ka reduktsioon, ehk mõisate riigistamine ning talupoegade olukord leevenes. 5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss Godunov, kes haaras riigis võimu peale Ivan Julma surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega kasutas ära Poola kui ka Rootsi, kes sekkusid sõjaliselt ning olukord Venemaal muutus järjest halvemaks. 1613. aasta algul valiti uus tsaar, kelleks sai Mihhail Romanov ning ta pani aluse ka Romanovite dünastiale
Nüüd aga on selle tähtsus või suurus vähenenud, selle tähtsustamine on praegused mõistes liialt lihtsustanud. Pr rev ajal tõstsid igast ideoloogiad ja suunad pead- konservatism, liberalism, anarhism, natsionalism ja muud ,,ismid" aga samas on need ideoloogiad ka väga kaugeleulatuvad. Seega ta ei olnud nii revolutsiooniline, et oleks neid sünnitanud, vaid paljud asjad said lihtsalt laiema kandepinna. Lisaks pisendab selle tähtsust globaalajaloo mõõde. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. ,,Vana kord" (Ancien Régime) tähendus. Ancient régime- vana kord, st eelmine reziim, seega olemas oli juba uus kord. Mida mõisteti vana korra all Pr revolutsioon ajal? See tähistas eelkõige poliitilist korraldust, absolutistlikku kuningavõimu. Uus kord oleks olnud despootia kaotamine. Prantsuse revolutsiooni põhjused: poliitilised (Louis XVI isik, Marie Antoinette, Prantsusmaa osalemine 18. sajandi sõjakonfliktides,
· ,,Külma sõja" bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA · USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO · USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus, et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju · Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur · Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik
lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle, tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884. tõi käibele mõiste ,,industriaalne revolutsioon" Industrialiseerimine sai alguse erinevates kohtades erinevatel aegadel. Inglismaal 18 saj keskel, kontinentaalses euroopas 1830ndates. Euroopas üldiselt tööstusel põhinev
rahvuse aluseks, on alati olnud. Etniline identiteet ja eneseteadlikkus on isegi ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19.saj said selle põhjal võimalikuks see, et tekkisid rahvused. Smithi põhiargument on, et kaasaegseid rahvusi ei saa mõista, viitamata varasematele etnilistele mälestustele. 19.saj puhkesid debattid srelleüle, kellel on enesemääramisõigus. Ka Hegel arutles selle küsimuse üle. Nimekiri koostati mitmete autorite poolt, aga sajandi keskpaigaks peeti 12 riiki enesemääramisõiguslasteks, hiljem lisati ka Itaalia. Sõnaõigust pole Ida Euroopa rahvastel. 1848.-1849.a revolutsioonid Mõnikord venitatakse neid veel 1851.aastani ja räägitaksegi Euroopa revolutsioonidest 1848-1851. Kuigi piirkonniti oli kõigil oma taust ja kontekst, siis mõningaid ühisjooni ikkagi oli. Üheks kõige suuremaks mõjuks oli pärast Metternichi süsteemi, pärast Viini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid