VÄLITÖÖLEHT Kaastöölised Kirjeldaja nimi Henri Kompus Kuupäev 12/11/14 PALJANDI ASUKOHT Maakond Harjumaa Paljandi nimi Omavalitsus Tallinn Küla Lasnamägi Laagna tee Koordinaadid (L-EST): X: 6589412 Y: 547096 PALJANDI MÕÕTMED Suund (ilmakaared) Lõuna Pikkus (m) 300 Kõrgus (cm) 470 PALJANDI KIRJELDUS Fotofaili nimetus (.jpg) HK_1 Sügavus ülaservast...
Tallinna Laagna Gümnaasium “Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud” Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nen...
Referaat Vabadussõda Vabadussõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. See lõpetas Esimese Maailmasõja ja ühtlasi ka sakslaste okupatsiooni kogu Baltimaades. Nüüd hakkas aga väikeriike ohustama Venemaa, kes arvas, et peale sakslaste lahkumist on Eesti alad nüüd 2010 nende omad. Samal päeval sai aga Eestis kokku Ajutine Valitsus, kes võttis riigiohjad enda kätte. Aastal 1918 18. november ründasidki Punaarmee väed Narvat ja sundisid Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Arvulises ülekaalus ning parema tehnikaga Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tsehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas...
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. ...
Ühistransport 10.R Sisukord Buss Tramm Rong Laevandus Lennundus Buss Buss 1918-1938 22. mai 1922 - Eesti bussiajaloo algus Linna- ja kaugliinibusse saadetakse teele Vene turult. Väikeses kontoris töötas liikluskorraldaja, kes müüs ka pileteid. 1922. aasta maikuu lõpus alustab Tallinnas piki Tartu maanteed tegevust esimene bussiliin. Käigus oli viis Saksamaalt ostetud Daimleri bussi, piletihind 15 marka. Buss 1939-1958 1938. aasta mais omandas linn SooJakobsoni liini (4,3 km). 1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta Lastekodu ja Odra tänava nurgale...
Tallinna Laagna Gümnaasium MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused...
Tallinna Laagna Gümnaasium Aisel Agajeva ISLAM Referaat Õpetaja: Piret Lass Tallinn 2014 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................3 1. Islami teke................................................................................................4 2.Muhamed.................................................................................................5 3. Meka linn................................................................................................6 4. Pühakirjad................................................................................................7 5. Islami 5 põhisammast...................................................................................8 6. Mosee...............................
Tallinna Laagna Gümnaasium Aisel Agajeva ISLAM Referaat Õpetaja: Piret Lass Tallinn 2014 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................3 1. Islami teke................................................................................................4 2.Muhamed.................................................................................................5 3. Meka linn................................................................................................6 4. Pühakirjad................................................................................................7 5. Islami 5 põhisammast...................................................................................8 6. Mosee...............................
1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Vana-Kuuli 1; Linnaosa: Lasnamäe, Tallinn; Asukoht: Vana-Kuuli tänav Allikas: http://www.ncc.ee/vanakuuli/location Kirjeldus: Kesklinna piiril, Lauluväljaku naabruses kerkinud korterelamu. Vana-Kuuli elamurajoon on väga omapärane oma arhitektuuri ja lahenduste poolest. Kõik on läbimõeldud iga pisidetailini. Olulisel kohal on laste turvalisus ja inimeste heaolu. Kogu majade ümbrus on piiratud aiaga, lastemänguväljakud on autodest ja teedest eemal siseõues. Parkimine on lahendatud siseõuest eemale ja parkimismajadesse. Hubased istumiskohad ja grillimispaigad koduhoovis võimaldavad mõnusalt aega veeta kogu pere või naabritega. Hoone: Ehitatav hoone on 8 korruseline. Igas trepikojas on lift. Korteritel on mõistlikud planeeringud, avarad rõdud ja kvaliteetne siseviimistlus. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel asuv panipaik. Parkimine maja ees on tasuta, kuid 50 000 krooniga...
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valit...
Tallinna Laagna Gümnaasium 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006......................
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
