50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
98 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pliisi
Õppematerjali autor
Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia – uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahelisel üleminekualal asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt nii psühholoogia kui sotsioloogia alla. Sotsioloogia ja majandusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi
o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus eesmärk saavutatakse võimalikult väikse vaevaga, 2) väärtusratsionaalne eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, 3) traditsionaalne lähtub harjumustest, 4) afektiivne toimb emotsioonide mõjul Domineermise tüübid legaalne (seadus käsib käsku täita), traditsionaalne (käsku täidetakse sest nii on alait olnud), karismaatiline (käsku täidetakse
bioloogilised faktorid on väheolulised. Kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed. Peamiseks on kuritegelikus keskkonnas elamine, üleskasvamine. Kui inimene kasvab üles keskkonnas kus palju inimesi tegelevad seadusvastaste tegevustega, siis on üsna ootuspärane et see inimene võtab vastu ka need kuritegelikud viisid. Kurjategijad kipuvad olema ka enamasti vaesed. Sutherland'i teoorias ka valgekrae kuritegevus kõrge sotsiaalse positsiooniga seadusrikkujad. Aga need pole tavaliselt vägivaldsed. Enamasti valgekraelised kurjategijad vahele ei jää. 4. Robert K Mertoni struktuuri teooria. 5. Sildistamise teooria inimesele pannakse silt külge ja see võib näiteks noorele inimesel mõjuda. Inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. · Deviantsed subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist
Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia vs sotsioloogia: psühholoogia keskendub rohkem üksikindiviidile, sotsioloogia uurib suuremaid inimhulkasid. Psühholoogia uurib tihti inimest lahus sotsiaalsest keskkonnast, sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia: majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi, sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Majandusteadus eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit, sotsioloogia ei eelda et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia: õigusteaduse eesmärk on uurida õigust, seadusi, sotsoloog ei
Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne
b) Maailmas on mitu tuhat erinevat keelt 21. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? c) Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on a) Ülenev madalamast kõrgemasse tihti väga raske b) Alanev 18. Mis võib olla selle põhjuseks, et vaesemate 22. Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon? rohkem kuritegusid? a) Pigem negatiivne a) Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite b) Korrelatsioon puudub hankimiseks kui kuritegevus c) Pigem positiivne b) Vaeste keskmine intelligentsus on madalam 23. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab
teha. Funktsionalistliku analüüsi eesmärgiks on välja selgitada institutsioonide roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. 13. Talcott Parsons Ameerika funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria kõiki sotsiaalteadusi ühendav teooria. Tegevusteooria (uurib inimtegevusega seotud probleeme) suure teooria alustala. Inimtegevuse tunnused: eesmärk, toimub mingis situatsioonis (vahend ja keskkond), reguleeritud sotsiaalsete normide pool. Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas valitseb kord, sest tegutsejate teod on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria tegevuse analüüsist loobus ja ühiskonnateooria keskmeks sai süsteemiteooria (uurib erinevate süsteemide käitumist), peamised süsteemid: sotsiaalne, kultuuriline ja psühholoogiline (isiksus). Internaliseerimise kontseptsiooni edasiarendaja ühiskond püsib koos tänu sellele, et
jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus mille eesmärgiks on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk. 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust. 3. Traditsionaalne tegevus tegevus mis lähtub sissejuurdunud harjumusest. 4. Afektiivne tegevus tegevus mis toimub emotsioonide mõjul. Domineerimise tüübid On olemas kolm poliitilise võimu e. domineerimise ideaaltüüpi: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid