kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes Jääkaru oma poegadega Keiserpingviin Vaala saba KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. Külmakõrb INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise
fennekil Molook Meesipelgad Veel erinevate liikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Külmakõrb Peale sooja kliimaga kõrbe on olemas ka külmi kõrbi. Külmakõrb ehk polaarkõrb on äärmiselt külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala. Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Inimesed tegelevad kõrbes rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine.
Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Jäävööndi iseloomulikud omadused: · Polaaröö ja -päeva vaheldumine · Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed · Liigivaene elustik, peamiselt meredes · Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub · (temperatuurid aastaringselt alla 0° C, sademed lumena)
kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. 3 Jäävööndi pildid 4 Kasutatud kirjandus 1. Loodusgeograafia põhikoolile III 2.Google otsing 3.ENE 1 (osa) 4.ENE 4 (osa) Mõned viited: 1. http://www.kiigemetsakool.ee/public/files/JAAVOOND.pdf 2. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4v%C3%B6%C3%B6nd
Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Levik Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja - jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz - Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd
Jää- ja külmakõrb Saara Pors 8a.klass Kliimavööde · Jää- ja külmakõrbed asuvad polaarses kliimavöötmes · Polaarne õhk väga külm, kuiv, tuuline Kliima · Sademed langevad peamiselt lumena · Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200mm · Aasta keskmine temperatuur on negatiivne · Talvises polaaröös on kliima temperatuur kõige madalam (- 50°C) Gröönimaa jääliustikel · Juulikuus põhja-jäämeri · Polaarpäeva ja polaaröö · sajab väga vähe, vaheldumine; sademed peamiselt · aasta läbi väga madal lumena; õhutemperatuur; · väga tugevad · ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgus...
polaarpäev, toitainetevaene vaevakask, põhjapõder, küttimine, polügonid hulknurksed talv - polaaröö islandi lemming kalastamine lapikesed maapinnal samblik Jäävöönd lumi ja jää kaetud jääga plankton sinivaal, inuitid (eskimod), külmakõrb igijääga, keiserpingviini kalandus, külmunud ala piirialadel, d, hüljes, hülgeküttimine mandrijää morsk, jääkaru
Jää ja külmakõrb MARLEEN MÄEKALA KARIN-MARGARETH EPNER Asend Kliima Polaarne kliima Eristatakse 2 aastaaega Õhumassidest polaarne ja valdavad ida tuuled Lumi ja jää peegeldavad 90% päikesekiirgust tagasi atmosfääri Arktiline Talvel temperatuur kuni −40°C Suvel keskmine õhutemperatuur kuni +5°C Aasta keskmine sademete hulk kuni 250mm Tuule kiirus kuni 120 km/h Antarktiline Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur mandri keskosas on umbes −25..−45°C, mere rannikul umbes −5..+2°C Aasta keskmine sademete hulk sisemaal 50- 250 mm, rannikul kuni 500mm Tuule kiirus kuni 300km/ h Veestik Umbes 90% Antraktisest on kaetud jääga,mis on keskmiselt 1790 m paks ja max 4500 m Jõgede suudmeid väga ei ole Antarktika ja Arktika jääkilbis asub väga suu...
Külmakõrb Asukoht ja suuremad riigid Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Polaar- ehk külmakõrbed on need alad jäävööndis, mis on suurema osa aastast jääst ja lumest vabad. Polaar- ehk külmakõrbetes esineb ka kidurat taimestikku. Põhjapoolkeral paikneb see vöönd peamiselt mandripiirist põhja poole jäävatel saartel. Ta hõlmab suurema osa Gröönimaast, Severnaja Zemljast ja teistest sealtkandi saartest. Kliima Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus- polaaröö. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumen...
Vetikate ja seente kõrval kasvab ka samblikke ja samblaid ning üksikuid rohttaimi . Inimtegevus: Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid, Ehitavad omapäraseid paate- kojakke. Turistid on nendest väga huvitatud. Teine püsiasutusega piirkond on Norrale kuumuv Teravägede saarestik, kus käiakse kivisütt kaevandamas, saart on kasutatud peamiselt teaduslikel eesmärkidel, tehakse bioloogilisi uuringuid. Jää ja külmakõrbed: Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendlikult ribana jäävööndist. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Mandrilava ehk self- võib ulatuda kuni 1500 km-ni, algab rannajoonelt. Tingimused, mis võimaldavad järvede olemasolu Antarktikas: Tänu suurele rõhule ja jääkattele ei külmu kunagi.
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerteraken...
a) Inglismaa. b) Saksamaa. c) Holland. 5) Vahemereline mets ja põõsastik. a) Malta. b) Itaalia. 6) Metsastepp. a) Slovakkia. 7) Rohtla. a) Venemaa stepp. b) Põhja-Ameerika preeria. c) Lõuna-Ameerika pampa. d) Ungari pusta. 8) Poolkõrb ja kõrb. a) Gruusia. b) Venemaa. 9) Jää- ja külmakõrb. a) Norra(Teravmäed). b) Venemaa. 5. Euroopa pinnamood ja geoloogiline ehitus. Laamade liikumine (vt vihikust!) 1) Lauskmaa. a) Tasane maa. b) Väikesed kõrguste erinevused. c) Madalikud. d) Mäestikud. 2) Vulkaanid ja maavärinad. a) Tekivad laamade kokkupõrkamisel või lahknemisel. b) Mandriline maakoor. c) Ookeaniline maakoor.
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Kokkuvõte Sain teada,et maa on kaetud seal mandrijääga ja temperatuur on seal aastaringselt 0 kraadi.Poolaastat on pime aeg-polaaröö.Sademeid on vähe ja sajavad alla alati lumena.Külmakõrbes on samblikke mis kasvavad.Loomi on vähe vaalad,jääkarud,polaarrebased jt
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
Ida Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla ja punamullad, kohati lateriitmullad. Lääne Hiinas on ülekaalus hõre stepi, poolkõrbe ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb. Ida Hiina tasandikud on peaaegu täielikult üles haritud, ka mägede ja küngaste nõlvul on aiad ja istandikud; looduslikku metsa leidub ainult kirde ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa (amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. 6 LOOMASTIK
Kogu Lõuna-Ameerika mandrit läbib maailma suurim mäeahelik Andid. Kõrgete mägede ja madalate platooalade vaheldumine muudab maatranspordi arendamise keeruliseks. Samuti tihedad vihmametsad ja suured jõed piiravad maatranspordi arendamist. 47. Mille poolest on Antarktika loodus eriline? Antarktikas on suured jääväljad. Jää katab peaaegu kogu Antaktis. Jääkate on üle 14 miljoni aasta vana ning sisaldab 90% maailma kogu jää hulgast. Antarktise siseosas on külmakõrb. Taimestikku ja loomastikku on vähe. Mitmed liigid on endeemsed ehk neid leidub vaid Antarktisel. 48. Milliseid piirkondi Antarktikas peamiselt külastatakse? Peamiselt külastatakse Antarktika poolsaart, aga ka Lõuna-Georgia ja Falklandi saari. 49. Milliseid elusolendeid võib Antarktikast leida? Putukaid, linde (pingviine) ja kalu. 50. Mida võib turist Antarktikas ette võtta? Antarktikas saab matkata, mägironida, akvalangiga sukelduda ja sõita kajakiga. 51
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Samojeedi rahvad Koostas: Katariina Ingerma G1 RE-LO Juhendaja: Jane Markus Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. ...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. ANTARKTIS Antarktis on USA-st poolteist korda suurem manner. Suurest kõrgusest üle merepinna (keskmiselt 2040 m) tulenevad erakordselt madalad õhutemperatuurid. Sise-Antarktise keskmine õhutemperatuur on -55°C. Loomastik on üsna liigivaene. Antarktise suurim maismaaloom, poole sentimeetri pikkune tiibadeta kärbes, elab seal kogu aasta
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes.
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, sel...
temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem Ökosüsteem-isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
46. Nimeta maakera loodusvööndid. *Jäävöönd *Tundravöönd *Metsatundravöönd *Okasmetsavöönd (taiga) *Segametsavöönd *Lehtmetsavöönd *Vahemerelise igihaljase metsa ja põõsastiku vöönd *Metsastepivöönd *Rohtlavöönd (stepp, pusta, preeria ja pampa) *Poolkõrbevöönd *Kõrbevöönd *Savannivöönd (puisrohtla) ja hõrendik *Lähistroopilise igihalja metsa vöönd *Ekvatoriaalse metsa vöönd 47. Iseloomusta olulisemaid loodusvööndeid: 1) külmakõrb, 2)Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste (normaalsete mõõtmetega) puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas (mandrite rannikul ja mõnedel saartel), Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. 3) metsatundra,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
