„Sevilla pilkaja ja kivist „Andromache” Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski külaline” „Robinson Crusoe” „Kolm musketäri” „Kuritöö ja karistus” *esile tõstetakse *uus žanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste AJASTU *teravad kontrastid funktsioon pihtimus *lüürika areng psühholoogiliste KIRJANDUSSE? *lüürika kängumine *sentimentalism probleemide vastu *kuiv moraliseerimine
,,Sevilla pilkaja ja kivist ,,Andromache" Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski külaline" ,,Robinson Crusoe" ,,Kolm musketäri" ,,Kuritöö ja karistus" *esile tõstetakse *uus zanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste AJASTU *teravad kontrastid funktsioon pihtimus *lüürika areng psühholoogiliste KIRJANDUSSE? *lüürika kängumine *sentimentalism probleemide vastu *kuiv moraliseerimine
Tegelikult ma ju laavin oma ema, vist. Tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas oleks mõne teistsuguse emaga koos elada. Vahel vaatan oma tsikkide emasid ja mõtlen, mis oleks, kui minu ema oleks hoopis see või see. Aga emad on seinast seina. Mõni ainult sõimab. Mõni on jube sabarakk, tuleb ja litsub end ligi ja istub meie juures nagu liim, tahab kangesti chat'ida ja rääkida nagu meie. Mis ta kujutab ette või, et on sellepärast cool ja meie sõber. Kõrgstiil Oli taaskord kätte jõudnud üks harilik pühapäevaõhtu. Õhtueineks kõhtutäitvad itaalia makaronid veisehakklihaga. Kahjuks oli ema sibulat lisanud, mida ma silmaotsaski ei salli. Minu õnnetuseks ei jää emale see kunagi meelde, et sibulaga on sobivad ainult kastmed ja värsked salatid. Makaronidega aga on sibul kõlbmatu. Õigupoolest ma armastan oma ema. Mina oma südametunnistusega ei kujutaks ette, kuidas ma mõne erineva emaga koos eluteed tallama. Vahel ma naelutan pilgu oma
Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ka tegelaste nimed jätkab selles vallas Gogoli traditsiooni.
"sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. · Keelekasutus hõlmab ortograafiat, lauseehitust, sõnakasutust jm aspekte, mis teevad tekstis kasutatava märgisüsteemi lugejatele arusaadavaks (adekvaatselt mõistetavaks). Vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste peetakse üldisemalt vähem väärtuslikeks. · Stiil hõlmab väljendusvahendeid, vormi jpm valdkondi. Kirjanduses eristatakse stiilitasemeid: kõrgstiil, madal stiil, tarbestiil, ametlik stiil jne. Ühe teksti (teose) piires säilub tavaliselt sama stiil. Stiili kõikumist või stiilitasemete segamist on peetud halva kirjanduse tunnuseks, ehkki kaasaegses, eriti postmodernistlikus kirjanduses, on see üsna sagedane. · Kirjanduse funktsioonid on sageli otseselt seotud kirjanduse taseme või temale antavate väärtushinnangutega. Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks
sümbolite arv väike ja nende tähendused täpsed. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Kuid loomulike keelte sõnade mitmetähenduslikkus ja tähenduste vaheliste piiride hajusus ei osuta nende nõrkusele, vaid väljendusjõule ja paindlikkusele. Erinevad keelekujud ehk allkeeled on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolekt. Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid, miimika, spetsiaalsete eesmärkide jaoks loodud kokkuleppel põhinevad zestide keeled (nt lennujaamades, tuletõrjujatel), viipekeel, morse.
,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja
komponeeritud; kompositsiooni põhimõte oli lüürilise autobiograafilise teose loomine 3 olulist teemat: armastusluuletused , sõdurid, kodumaa, jumal Barokiajastu kirjandus Péter Pázmány Ungari vastureformatsiooni juht, jesuiit, Esztergomi peapiiskop ja kardinal, kirjanik kirjutas palveraamatu ja jutluseraamatuid moderni ungari keele kujundaja, tema jutlustustes ja protestantidega vaidlevates kirjutistes hakkas ungari kirjakeele tänapäeva vorm ja kõrgstiil kujunema. Baroki proosakirjanduse üks levinuim ja armastatuim zanr olid memuaarid, (Miklós Bethlen , Ferencz Rákóczi II . Barokkeepos . Luuletaja ei moonutanud tegelikkust, aga ta kirjeldab sündmusi baroki vaatenurgast: ta näeb oma vaarisa Kristuse sõdurina, ja füüsilisest kaotusest palju tugevamalt on esile toodud moraalne võit 18-19 sajand: valgustus ja klassitsism: Ajalooline taust: 1686 vabastati Buda kindlus türklaste käest ja kogu Ungari allutati
sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm
esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm
avaldab tugevat toimet üks ja seesama lihtsate aluskujundite komplekt: päike, lill, linnud, tool, laud, käsi jne. 17. Karl-Martin Sinijärve ja Kivisildniku luule. Sinijärv kõige mängulisem autor eesti luules. Trikitab erinevatel tasanditel: sõna, ideed, kujundus, kontseptuaalsed maskid, lüüriline mina. ,,Kolmring", ,,Vari ja viisnurk", ,,Sürway". Kõikide mängude alltasand on keel. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad, madal ja kõrgstiil kõrvuti, puhtalt kõla pärast kirjutatud luule, trots väljakujunenud ortograafia vastu (x, y). Tugev Aaviku mõju. Hilisemates kogudes mäng taandub. ,,Artutart ja 39". Mõjutatud vene omaaegsest futuristlikust kirjandusest, eesotsas Majakovskiga (tahtsid keele vabastada mingist kindlast tähendusest). Dadaistlik-sürrealistlik kirjutamine, jõuline väljenduslaad eksprssionistlik, futuristlik. Kirjutab väga traditsiooniteadlikuna, eeskujuks 20. sajandi alguse eesti luule (aga mitte
viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole
müstitsism, st võib minna äärmiselt müstiliselt (Malarme ,,Aknad"). Tema kolm märksõna on ilu, kunst ja müstika. Dekadents on üldine sajandi hoiak. On vastav vool ja iseenesest vana nähtus. 19.sajandi lõpul kirjutas verlaine luuletuse. See konseptsioon on formuleerunud juba eelmise sajandi lõpul kus kirjutati teos ,,Rooma impeeriumi langemise lugu". 19.sajandi lõpul oli biograafiline dekadents, kus võib näha sotsiaalset protesti. Astuti ühiskonna vastu. Luules oli ta kõrgstiil, st mõnes mõttes natuke nagu luule luigelaul sest pärast seda jätkus proosa võidukäik. Luule oli äärmiselt musikaalne, tohtutuse variatsioonidega. Toimub ka sümbioos erinevate kunstide vahel mis muutus nõudeks nagu romantismiajal. Taotletakse totaalset visiooni mille teostemist nähakse Wagneri loomingus. Sümbolistlik luule läheb sügavale 20.sajandisse ja on aluseks sealsetele luulevõtetele ning toetab mitmeid sealseid stiile (nt Joyce on sealt põhjast väljakasvanud)
Kirjakeel oli välja töötatud nii, et ta ei olnud samastatud igapäevase kõnega. Siin aitas paljuski kaasa kirikuslaavi olemasolu ja laialdane tundmine. Kirikuslaavi keel muutus varaks, kust sai võtta sõnu kõrgstiili tarbeks. Lomonossovi kolme stiili teooria oli võetud üle antiikaja ideedest. Luulekeel oli kirjakeele tipp, seetõttu oli ta ka kõige tähtsam. 1790ndateks hakkas arenema ka vene proosa. Taheti ka proosas vormistada poeetilise keele vastand, omaette kõrgstiil. Sellepärast oligi seda teost päris raske lugeda juba tol ajal. Eestikeelses tõlkes see ei kajastu. See oli kirjutatud raskes arhailises keelepruugis. R püüdis kõike ühendada uusi filosoofilisi valgustusajstu ideid, sentimentaalse kirjanduse aineid aja hoiakut ning uut kõrgproosalist stiili. Samal aastal, kui R andis välja oma reisiromaani, ilmus ka teine reisiromaan vene kirjanduses ,,Vene reisija ehk rändaja kirjad" Karamzini oma.
rahvuslik Runnel. Kuidas kirjandusse tulemised ühel või teisel autoril on ja kuhu muutused viivad? Kui seda arendada, siis Rummo v Kaplinski on kuidagi varasemad kui Runnel. Samas sünniaastad jne on Runnel vanem kui Kaplinski. Küsimus selles, kui pikk hoovõtt on. Kui palju läheb aega väljakujunemiseks. Kui spekuleerida "kõrge" ja "madala" kirjandusega, siis Alliksaar alustab klassikalisest kõrgusest, klassikaline kõrgstiil, jääb sinna kõrgustesse, aga need muutuvad radikaalselt, seal lõpetab 60ndatel. Rummo alustab klassikalisest kõrgusest, aga siis toimub argisus publitsistikas, mida kõrge poeesiana ei tajutud. Kaplinski alustab klassikalisest kõrgusest, tuleb argisus, tajume kõrgusest, et keegi lendab maale lähemale. Rummo ja Kaplinski näitel on see vabavärsi tulekut. Runneli puhul midagi muud. Runneli ja Üdi puhul ei alusta madalusest (poolmadalalt) aga see
annaabi.ee 
