Kõne koostamine (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

odt

Kõne - referaat

Mis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008  SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? .................................................................................5 Kus kõnet peetakse? ....................................................................................6 Kuulsamaid kõnemehi..................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................

Eesti keel

2

docx

Kõne koostamine

KÕNE KOOSTAMINE Kõne eesmärgid: Miks?  Info edastamine  Suhtlemine  Kuulaja veenmine  Õnnitlemine  Teadmiste jagamine Millest?  Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tead, tunned Kellele?  Lapsevanemale  Kolleegile  Ülemusele  Lapsele  Sõbrale  Võõrale  Armsamale Millal?  Hommikul  Lõunal  Õhtul  Öösel  NB: kõnele aind siis kui sul on midagi öelda Kõneleja edu alus:  Hea hääl  Mõjus sõna  Innustatud esitus  Isikupära 

Kõne ja väitlus

28

doc

Kõne koostamine ja esitamine

Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood ­ 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.

Väitlus

35

docx

Kõnetegevuse psühholoogia konspekt

(kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone. • Lapse kõne arengut selgitatakse tema kognitiivse arengu ja suhtlemise koosmõju seisukohalt. Psühholingvistika on noor teadus ja ühtlasi piirteadus. Seetõttu on üle võetud paljud psühholoogias, keeleteaduses ja teistes lähedastes teadustes kasutatavad uurimismeetodid. Küll aga arvestatakse eksperimendi korraldamisel ja tulemuste analüüsil psühholingvistika metodoloogiat (mida otsime?). Paljudel juhtudel pakuvad ühe ja sama eksperimendi tulemused huvi mitmele teadusele

Eripedagoogika

68

doc

Kõnetegevuse psühholoogia

ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikumad.(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga räägivad/ähvardavad). Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid leida ja lahedust otsida. Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo (naistel tav. kiirem kõne, samas liiga kiire kõne tekitab problasid), sõnastus, kui pikk lause, kui keerukas struktuur, abstraktse tähendustega sõnade arv. Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus)? Hea asi on lähtuda psühholingvistikast. Mille puhul keel ja kõne erinevad siis? Keel on vahendite süsteem, aga kõnes me kasutame neid vahendeid. Kõnearendamises ongi oluline lähtuda individuaalselt ja .... . Kuna on keeleüksused e vahendid ja kuna on

Pedagoogika

66

doc

Klienditeenindus

.................................................................................................47 1.8.2 Põhjendamata kaebus....................................................................................................................................48 2. E-maili kasutamine, arvutiviisakus...................................................................... 49 3. Suhtlemine telefoni teel........................................................................................51 3.1 Kõne ettevalmistamine.........................................................................................................................................51 3.2 Telefonivestluse põhitõed....................................................................................................................................51 3.3 Kliendi vajaduste selgitamine..............................................................................................................................52 3

Kommunikatsioon

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

t. minupoolsest suhtlemisvalmidusest (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu, ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid - taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, paneb tähele, mõtleb ,et leida lahendust , selleks toob püsimälust välja vajaliku info, väljendab ennast kõneliselt (kasutades sõnu või märke), otsustamisel tegutseb tahtlikult. Igas suhtlemise etapis on küll erinevate psüühiliste protsesside osa erinev aga kasutatakse ikkagi kõiki. KUU L A M I NE Vajalik tehnika KEHTESTAMINE Suhtlemise faas

Suhtlemis psühholoogia

60

pdf

Eesti keel ja kirjandus

eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade. Õpipädevus. Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite,

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (2)