Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5. Terviku ja selle osa võrdlemine 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika tegevused: - Vaatlemine on nähtuste või esemete tunnuste ning detailide märkamine. Matemaatika tegevuste aluseks. - Rühmitamine paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Tegevus, millega esemeid või nähtusi nende ühiste tunnuste alusel klassifitseeritakse so. jaotatakse rühmadesse, gruppidesse, klassidesse, hulkadesse jms.
arvutuste käigus o matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus o võimetus rahuldavalt selgeks õppida korrutustabel. 5. Matemaatika protsessuaalne komponent (tegevuslik alus). Algklasside matemaatika õppesisu protsessuaalne komponent sisaldab endas matemaatika põhimõistete loogilist struktuuri silmas pidades vähemalt kaheksat tegevust: järjestamine, rühmitamine, samaväärse hulga moodustamine, hulga säilitamine ehk püsimine, terviku ja tema osa võrdlemine, loendamine, mõõtmine ja modelleerimine. Lisaks neile tegevustele kasutab algklasside matemaatika paljusid üldkasutatavaid tegevusi, nagu vaatlemine, lugemine, kirjutamine jne. Kõik need aitavad kaasa matemaatika aine ehk kõigi nende kujutluste-mõistete, otsustuste, eeskirjade, reeglite, järelduste jne õpetamisele, mille abil saab realiseerida matemaatika õpetamise kognitiivseid eesmärke. Õpetamisel lähtutakse J
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
suhtlemisstrateegiates ning -taktikates orienteeruda, õpetada keelevahendeid adekvaatselt kasutama. Funktsioonide teisel tasandil on otstarbekas eristada teabevahetust, oma ja teiste tegevust reguleerivat-planeerivat funktsiooni ning tunnetusfunktsiooni. Lapse tegevuse arendamise seisukohalt on esikohal reguleeriv- planeeriv funktsioon, kognitiivse arengu huvides aga tunnetusfunktsioon. Kõnetegevuse liigid on kõnelemine ja kuulamine, lugemine ja kirjutamine ning sisekõne. Neil kõigil on erisugune osa ning mehhanism kõne funktsioonide realiseerimisel. Kõne kõiki liike on seega vaja eraldi kujundada. Keeleüksuste formaalsete tunnuste ning semantika paralleelne omandamine. Printsiibi aluseks on seisukoht, et iga keeletasandi igal üksusel (keelemärgil) on selle äratundmiseks vajalikud akustilis-artikulatoorsed või visuaalsed tunnused ning oma tähendus või tähendust eristav funktsioon
L. Võgotski järgi kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t. kujundamine ja sõnastamine keele abil. Kõne võib olla aktiivne (eeldab aktiivset loomeprotsessi) ja reaktiivne (kasutatakse mälus olevaid stereotüüpe). Kõne avaldub kolmes vormis: suulises, kirjalikus ja sisekõne vormis. Ülemineku vormiks suuliselt väliskõnelt sisekõnele on lapse egotsentriline kõne — väliskõne iseendale. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda liikideks: kõnelemine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine. Ütluse liigendamine toimub kolmel tasandil (Leontjev, 1965): silbitasand, foneetiliste sõnade (süntagmade) tasand, fraasitasand. Silbitasandil liigendub kõnevool (täpsemalt süntagma) silpideks ja silbirühmadeks. Fraasitasand ja ütlus: Ütlus on väikseim suhtlemisüksus. Teda iseloomustab mõtte terviklikkus. Keeleliselt koosneb ütlus lausest või lauserühmast. Kõne seisukohalt aga liigendub ütlus fraasideks. Keeleliselt on fraas kas
Teisest küljest lisaks kõnearengule mõjutab tajuline selgitus? ka mõtlemises rühmitamise oskuse arengut. Erinevatesse hulkadesse saab panna vaid neid asju, mida erinevatena tajutakse. Kui lapsel ei ole punase ja oranži vahel vahet, paneb kõik ühte hunnikusse. Selleks et rühmitada saaks (mida väiksemad lapsed, seda enam rühmitavad väliste tunnuste alustel - suurus, värvus jne). kui laps tajulises mõttes vahet ei tee, siis tema jaoks on rühmitamine suht mõttetu asi. Rühmitamisega on VAA lastel raskusi ja need raskused saavad tõenäoliselt alguse taju vähesest diferentseeritusest. Taju definitsiooni järgi on aktiivne protsess. Taju ei ole nagu fotoaparaat, et saame kõik klõpsuga pildi peale, vaid taju valib välja, mida tajuda ja vajadusel teeb midagi nende objektidega. Kui vaja objekti pöörata, siis taju peab seda objekti natuke pöörama, et aru saada, millega on tegemist. Seda tuleb vaimses plaanis teha. Kerge
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
) Samm edasi hakatu huvitama, kuidas keel omandatakse ja arendatakse, mis operatsioone kasutatkse (Chomsky koolkond uuris seda ). Jõuti edasi et kõne sõltub situastioonidt, et mis olukorras, ma midagi räägin. Nt tõsta jalg! Kas siis oma jalg või teise jne? Keele kasutusvõime on individuaalne. Mmillest see võime siis seinseb? Mis võimaldav halvemine/parmeini künelda, kirjutada, mõista jne. Siis hakati neid küsimusi aju tegevusega seostama. Kõnetegevus ja selle modelleerimine püüti kirjeldada kõnetegevuse erinüansse. Jõuti järledusele, et peab uurima 3 asja: kõnevõime mingil määral eirneb (et eri rahvustel keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles. Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt oluline!). (vt see punkt slaidilt üle!!) PsL peaks uurima a)inimesie kui isiksuse suht künetegvuse struktuuri (kindlate op-de järjestus) ja funtkisoonidega
Kõik kommentaarid