Kunstiõpetus
Paide Täiskasvanute Keskkool
Sirly Salandi
11. klass
Kontrolltöö nr 2
1. 1974a. kunstnike grupinäitusel eksponeeritud Claude Monet 'i töö
" Impressioon . Tõusev päike" andis kriitikale ajendi
nimetada kunstnike rühma kes maalivad ainult seda mida näevad
pilkavalt impressionistideks.
2. Impressionistid kujutasid esmakordselt suurlinna, rahvarohkeid
tänavaid, turuplatse, suitsevaid vedureid. Impressionistid muutsid
maalidel valguse peakangelaseks. Kuna päevavalguses me ei näe
selgeid teravaid piirjooni, pidi kaduma täpseid kontuure toonitav joonistus .
3. Kadusid täpseid kontuure kujutavad joonistused. Nad püüdsid
anda edasi maailmapilti väikeste ja visandlike erivärviliste
pintslitõmmetega. Pilt pidi olema ühe elulõigu pikkune ja aus
kujutis.
4. Impressionistid pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule
sest neid nagu füüsikuidki huvitas teooria valguse kohta. Et me
näeme kõike läbi valguse ja õhu tuleb ka pildis kujutada kõike
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sirly
Õppematerjali autor
toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust .
1) Mille järgi sai impressionistide rühmitus oma nime ?Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 2)Milliseid muudatusi tõid imppressionistid maali ülesehituses?Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike üm
punane-roheline, sinine-oranz ja kollane-lilla). Nii jättis kogu maal eredavärvilise mosaiigi mulje ega meenutanud enam kuigivõrd looduses nähtut. 5 * http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 6 Ajavahemikul Pariisi Kommuunist kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini (1917) muutus kunstis eriti märgatavaks lõhe ametliku kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Ametlik kunst lähtus klassitsislikest põhimõtetest. Sõltumatute kunstnike rühma moodustasid väike grupp noori kunstnikke, kes olid kogunenud Pariisi kõigist ilmakaartest. Igaühel neist olid omad lootused ja tõekspidamised, millele püüti väljendust leida kunstis. Nii tekkisidki üha uued ja uued kunstivoolud. Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid