lõi eeldused popkusti arenguks Ameerikas. On oma teostes kasutanud rikkalikult reaalseid esemeid, neid jõuliselt õlivärvidega täiendades. Kuulsaks on saanud Rauschenbergi konstruktsioon kolmest Coca-Cola pudelist, mis on õlivärviga mõõdukalt kokku mätsitud. Teost raamiv risttahukas on seejuures pronksist realistlike linnutiibadega varustatud. Robert Rauschenberg “Retroactive I” “Coca Cola plan” Roy Lichtenstein Oli USA maalikunstnik, skulptor ja graafik, popkunsti esindaja. Loonud reklaamist ja koomiksist inspireeritud kollaažtehnikas ja sõeltrükis teoseid. Kasutas oma maalidel, kollaažidel, siiditrükis piltidel ja ka keraamikas tarbimisühiskonna temaatikat. Lichtensteini firmamärgiks said koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. Roy Lichtenstein “MoMa” "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin” Installatsioon
PUHTUS (purity) kui kõrgete standardite ja sõltumatuse garantii. “Kunsti progress” suundub üha suurema puhtuse poole. Tsitaat “Laokoonist”: “Puristid esitavad kunsti kohta ekstravagantseid ütlusi, sest nemad hindavad tavaliselt kunsti rohkem, kui üldse keegi teine.” SUBLIIMSUS, ülevus (sublime). Kanti üleva-käsitlus: vaimne kannatus ja valu koos naudingu ja rõõmuga üheaegselt MAITSE (Kanti “faculty of Taste”). Greenberg määrab kunstiteose headuse kindlaks maitse-kategooria alusel. Greenberg kui ekspert ütleb, meie peame uskuma. Igal hetkel on ainult üks “õige” kunst. TASAPINNALISUS (flatness). Maal ei tohi luua 3-mõõtmelise ruumi illusiooni, ta peab tegelema oma spetsiifikaga, tasapinnaga VÄRV on “optiline” ja kuulub tasapinnalise maali juurde. Aga skulptuur, mis on värviline, pole tähtis samm kunsti progressi teel DEKORATIIVSUS, st värvi-pinna-vormi porbleemid kui spetsiifilised maalikunsti probleemid
filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana
filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana
lisaks hakati ka uusi teoseid seeriatena paljundama nagu seda pakenditega tehakse. Sellisest kunstist sai äärmiselt kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, ready-made, installatsioon. Richard Hamilton Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks? Pildil domineerivad sel ajal massikaubaks muutunud objektid. Roy Lichtenstein sai kuulsaks suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, eriti koomiksitest. Tema maal säilitab koomiksipildile omase primitiivselt tingliku joonistuse ja koloriidi, väljarebituna koomiksirea kontekstist, kus tal oli kindel süzeeline tähendus, kaob täielikult. Eriti iseloomulik tema teostel oli korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipilti. Ta jäljendas samas punktiirimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute E
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.
Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, readymade, installatsioon Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. Popkunstnikud Inglismaa popkunstnikud · Richard Hamilton · Peter Blake · Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USAs ja LääneEuroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate
Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886- 1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja
Kõik kommentaarid