Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 11
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia õppesuund
Personalijuhtimise eriala
KUIDAS
SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA
TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS
Vaatluspraktika
Juhendaja : Jüri Uljas
PS-2-E-P-tal
Tallinn
2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. MEETODID 4
2. TULEMUSED 5
3. ARUTLUS 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 10
Lisa 1. Vaatlusprotokoll 11
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
128 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stern
Õppematerjali autor
Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 SISUKORD Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi parandamas. Järgnevas töös võib leida meetodeid kuidas, kus ja millal vaatlus teostati ning mille põhjal on tehtud erinevad kokkuvõtted ja järeldused. Vaatlust teostati 10 tunni jooksul Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal
Fourth level Fifth level Käesoleva vaatluse eesmärk on uurida tervisesportlaste sportimiseelistusi Jaansoni terviserajal Pärnus, s.t. saada teada,milliseid spordialasid inimesed terviserajal harrastavad.Vaatlus toimus 10 h jooksul erinevatel päevadel. Meetod Vaatluses käigus osalesid kõik need inimesed,kes Jaansoni terviserajal mingit füüsilist sportlikku tegevust harrastasid. Ei vaadeldud lapsi vanuses kuni 14 eluaastat,kes olid vanematega kaasas või lihtsalt niisama rajal aega veetsid.Vaatlus toimus Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal . Vaatlust viidi läbi 10 tunni jooksul, erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Valimis osales 153 inimest. Vaatlus viidi läbi erinevatel õhtutel kella 68 vahel , sest sellel ajal oli terviserajal kõige rohkem inimesi. Tegevused rajal
Kuni 20 a 21 23 21-40 111 137 41-60 84 98 61-80 17 11 80-100 4 3 Kokku 237 272 *Vanused on vaatlejate poolt hinnatud subjektiivselt. Selveris ja Maximas inimesed vanuses 21-40 aastat ostavad rohkem, kõige väiksem ostjate arv on vanureid üle 80 aastat. 5 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh Tabel 1.3. Maksmise teostamise viis. Maksmise viis Maximas Selveris sularahas 170 189
................................................................... 14 Lisa 1. Täidetud vaatlusprotokollid.......................................................................................... 15 2 Kes panustavad oma raha õnnemängudele SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida, millised inimesed panustavad oma raha õnnemängudele ehk loteriidele. Uurimuseks valitud Eestis tegutseva Eesti Loto arvloteriide piletite müük Viking Loto ja Bingo Loto piletite ostmine inimeste poolt. Õnnemäng kuulub inimese loomuse juurde, sest inimene juba on kord selline, kellele meeldib, kui head asjad suurema pingutuseta juhtuvad. Fortuuna naeratus paneb iga inimese näo särama ning võidust saadud rahulolu kestab mõnda aega. Eestis on juba 91 lotomiljonäri.
Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse Statistics: võimalus tellida muutuja(te) kohta statistikuid (kvartiile-min/max, keskmist, standardhälvet jne) – ainult rangelt arvandmete korral! Charts: võimalus tellida muutuja kohta graafikuid (histogrammi) Format: peamiselt muutujate järjestus (ei taha koos histogrammiga töötada): Ascending values: muutuja väärtuste kasvavas järjekorras Descending values: sama kahanevas järjekorras Ascending counts: muutujad esinemissageduste suurenevas järjekorras Descending counts: sama kahanevas järjekorras Tulemuseks saame Output-aknasse taolised tabelid: Kodakondsus Valid Cumulative
personaalintervjuuga. Nõrgad küljed – puudulik representatiivsus, sest paljud ei avalda oma numbreid telefonikataloogides ja puudub võimalus demodeks (logod, reklaamikatked jne) Telefoniküsitluses kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme, mis võimaldavad genereerida telefoninumbreid ja programmeerida küsimustikku ja selle töötlust arvutisse (CATI – computer assisted Telephone Interviewing). CATI võimalused - küsimuste järjekorra muutmine, vastuste analüüsimine reaalajas jne. Näited telefoniküsitlustest: 1. EMOR pakkumine – 24 hr. telefoniküsitlus. ... on kiireim võimalus pöörduda otse eestimaalaste poole Teile huvipakkuvate küsimustega ja koguda täiendavat infot nende arvamuste, hoiakute ja käitumise kohta. 24h telefoniküsitlus on sobiv turu-uuringute vahend,kui Teil on vaja teha kiireid, operatiivseid otsuseid konkurentide
(Hiscock, MacIntyre, Kearns, Ellaway, 2002). Tänapäeva maailma transpordipoliitikas on täheldatav uus realism, mis väljendub järgmistes arusaamades (Banister 1997): transpordi areng ei ole säästlik; uute teede rajamine ei paranda olukorda, kuna lahendused ei suuda nõudmistele järgi jõuda; olukorra lahendamiseks otsitakse võimalusi piirata auto kasutamist; vajadus vähendada transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid; ainsaks võimalikuks viisiks, kuidas lahendada nii liiklusummikud kui ka keskkonnaprobleemid, on kasutada vähem autosid. Paljud inimesed näevad linna elamiseks vaenuliku, räpase, ohtliku ja mitteturvalise keskkonnana. See tingib kolimise äärelinnadesse, sealt maale ja omakorda tagasi linna. Samas on linnadel tohutu potentsiaal pakkumaks sõbralikku, puhast, ja turvalist keskkonda (Banister, 2000). Toetudes väliskeskkonna võimalustele, propageerib ühiskond uusi väärtusi muutmaks elulaade keskkonnasõbralikumaks
kestused saadakse lahutamise teel. Kriitika: peamine komistuskivi oli see, et nt. C aja puhul ei saa välistada vastuse valiku staadiumi - ka siin tuleb valida, kas üldse reageerida või mitte. Seega - pole võimalik leida ülesandeid, mis erineksid üksteisest just ühe mentaalse protsessi võrra, poleks interaktiivsed. Dondersi peamine panus: leid, et taju ja tunnetus ei ole momentaalsed aktid, vaid teatavat aega kestvad protsessid. Sternberg Sternbergi (1969) uus lähenemine aditiivmeetod ehk lisanduva faktori meetod (additive-factor method): Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha eksperimendi-situatsioonis muutusi, mis mõjutaksid töötlusulatust (e. operatsioonide hulka) ühe töötlustaseme sees (kas siis identifikats. või vastuse valiku staadiumi sees, ja vaadata, mis tulemustega juhtub. Valitakse sõltumatud muutujad-,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid