50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RiinaVaht
Õppematerjali autor
Chi-Square Tests Kui risttabel on liiga suur (palju tühje või Asymp. Sig. väikeste väärtustega lahtreid) võib neid Value df (2-tailed) kokku tõmmata kas andmeid filtreerides või Pearson 45,508 a 10 ,000 uusi muutujaid moodustades (vt allpool). Chi-Square Hii-ruut statistik ise ei näita seost veeru- ja Likelihood Ratio 27,000 10 ,003
Kõrvalolevas tabelis on toodud müüja palga 60 000 4 500 sõltuvus poe läbimüügist. Tegemist on funktsionaalse sõltuvusega, mille võib kirja 70 000 5 000 panna ka kujul = + , . 80 000 5 500 Niisugust kirjapanekuviisi nimetatakse 90 000 6 000 funktsiooni analüütiliseks esituseks. Funktsiooni saab esitada tabeli, joonise, valemi, aga ka sõnalise formuleeringu abil. Mitte igat funktsiooni ei saa esitada analüütiliselt, valemi abil (vt Näide 2-1). Majanduses kasutatava matemaatilise modelleerimise korral püütakse erinevate suuruste vahel valitsevaid seoseid kirjeldada analüütiliselt, valemi abil. 5 Matemaatika ja statistika 2008/2009 2.2 Astendamine ja polünoomid
Päris väheste, kuid samas kindlate algandmete ja tubli mõttetööga saab reaalmaailmas küllaltki palju kokku panna. Nii nagu füüsikas enamiku liikumisega seotud arvutusi saab teha paari lühikese valemi ja talupojamõistuse ning kannatuse põhjal, nii ka arvutiprogrammide loomisel pole hädavajalikke algandmeid kuigi palju. Kui aga oma mõistus siiski lootusetult tundub otsa saama, siis tasub abi otsida. Otsimootorid suudavad maailmast märkimisväärse osa andmeid välja pakkuda - kui ainult õige märksõna leiab. Üldistele muredele üldisi lahendusi on hulgem üles kirjutatud, aga neist midagi omale sobivat välja noppida on küllalt raske. Kui aga juba õnnestub täpsustada teema, programmeerimiskeel või otsingusse sisse anda konkreetse veateate tekst, siis on rohkem asjalikke vastuseid loota. Microsofti-spetsiifiliste küsimuste korral leiab palju asjalikku abi aadressilt http://msdn.microsoft
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20. sajandi keskel, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed. ((Foto: EyjafjallajöHulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis. Vulkaanist paiskunud tuhapilved häirisid mitu nädalat lennuliiklust.)) Küsimused 1. Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit ja piire. Kuidas iseloomustab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet. 2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed. 3. Nimeta Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel? --- 12 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ((Kaart: Eesti kaart.)) Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul. Geograafilise asendi järgi võime Eestit käsitleda nii Põhja- kui ka Ida-Euroopa maana
noored teadusharud, sest esimesed ideed antud valdkondades tekkisid teadlaste hulgas vähem kui kaks sajandit tagasi. Arusaam sellest, et kogu maailm ja kõik temas peituv koosneb liikuvast mateeriast, ajendas teadlasi uurima mudeleid, milles oleksid omavahel seotud nii mehaanika kui elektroonika. Paljudele inimestele jäi arusaamatuks, et üks keha võib teist vahetult mõjutada "tühjuse" (näiliselt tühja ruumi) kaudu. Seetõttu püstitasid nad mitmeid hüpoteese, kuidas üks keha võib rakendada jõudu teisele ilma sellega kontaktis olemata. Algul oletas Isaac Newton (1643...1727), et kehad võivad teineteisele mõjuda läbi "tühjuse". Olulise tähtsusega avastuse selles vallas aga tegi inglise füüsik Michael Faraday (1791...1867). Üheksateistkümnenda sajandi algul formuleeris ta elektromagnetilise induktsiooni seaduse, st muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Seejärel avastas Georg Simon Ohm (1787...1854) voolu
..............129 Matemaatiline võrdus ....................................54 Geomeetriline jada ...................................... 131 Matemaatilise võrduse kasutused ..................55 Mõned teised põnevad jadad ....................... 135 hulk ............................................ 58 vektor ................................................. 138 Hulkade kirjeldamine .....................................58 Kuidas vektorit matemaatiliselt Hulkade olulisus ............................................59 kirja panna? ............................................... 139 Hulgad ja peavalu ......................................... 62 Vektoritega mängimine ............................... 139 funktsioon ................................... 64 maatriks* ............................................ 152 Funktsioon kui masin ....................................
monitooring. Koormustaluvus (carrying capacity) on puhkevõimaluste kasutuslävi, mille puhul on tagatud looduselamus, ilma et see seaks ohtu looduskeskkonna säilimist. Koormustaluvus väljendab keskkonna biofüüsikalisi omadusi ja looduskeskkonna kasutajate käitumise mõjusid ja puhke- eelistusi (Jenkins ja Pigram 2006). Koormustaluvust on defineeritud ka kui kaitsealade rekreatiivset normeerimist: millised puhkevõimalused tagada, millised loodustingimused säilitada, kuidas korraldada rekreatiivne kasutus (Cole 2004). Spetsiifilisemalt eristatakse füüsikalist, reaalset, ökonoomset, ökoloogilist ja sotsiaalset koormustaluvust. Külastaja (visitor) on isik, kes külastab loodusala rekreatiivsel eemärgil, näiteks matkamise, marjakorjamise või mägirattasõidu eesmärgil. Külastaja ei ole sellel alal töötav isik. Külastaja võib olla nii kohalik kui välisriigi kodanik. Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid