Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine füüsika eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED
Valemid
1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h
2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo- algkiirus
3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m]
4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus
5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11
6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s
7. Kehakaal Q=gm+-am
8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur
9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s]
10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui
11. Võimsus N=a/t [w]
12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud
13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j]
14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s]
15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv
16.Võnkeperiood T=1/n [s]
17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz]
18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa
19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand
20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2
21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin]
22. Isohooriline protsess
23. Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=cm kolm t [j] kolm t –temp muutus c- erisoojus
24. Soojushulk sulamisel Q=lm[j]
25. Soojushulk keemisel Q= Lm[j]
26. Kütuse kütteväärtus Q=gm g-soojushulk
27. Kasutegur n=q kasum/q kogu
28. Coulomb `i seadus F= K# Q1 Q2/ r2
34. Voolutugevus I=q/a [A] q-laengute arv
42. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud F=BIL vasak-pöial
43. Magnetväljas liikuvas juhis indutseeritud EMJ E=BLV parem-sõrmed
R=g l/s U/I/R
Rööp – u=u1=u2 , i=i1+i2
Jada – u=u1+u2 , i=i1=i2

Teoreetilised küsimused
  • Elektrivälja iseloomustus
  • Takistus, eritakistus
  • Kruvireegel
  • Vasaku käe reegel
  • Parema käe reegel
  • Kapillaarsus
  • Laseri kiire iseloomustus
  • Laserite kasutamine
  • Elektromagnetlainete ( võnkumiste ) skaala
  • Valguse olemus
  • Valguse läbiminek tasaparalleelsest plaadist
  • Valguse murdumine prismas
  • Aatomi ehitus
  • Isotoobid
    Ülesanded
  • Soojusliku tasakaalu võrrand
  • Vooluga juht magnetväljas
  • Vooluta juht magnetväljas, EMJ
  • Takistuste jada ja paralleelne ühendus, ahelate arvutamine

  • Kordamine füüsika eksamiks #1 Kordamine füüsika eksamiks #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor w2zzaaa Õppematerjali autor
    Valemid
    Teoreetilised küsimused
    Ülesanded

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    odt

    Füüsika kokkuvõtlik materjal

    FÜÜSIKA KOKKUVÕTLIK MATERJAL MEHAANILINE LIIKUMINE · Ühtlase sirgjoonelise liikumisega on tegemist siis, kui keha liigub sirgjooneliselt läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlase muutuva liikumisega on tegemist siis kui keha kiirus kasvab või kahaneb igas ajaühikus võrdse suuruse võrra. · Hetkkiirus on keha kiirus väga lühikese ajavahemiku jooksul. Iseloomustab piisavalt täpselt keha kiirust. · Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus

    Füüsika
    thumbnail
    2
    docx

    Füüsika valemid tabelis

    Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F ­ jõud ning S ­ pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel Q=rm Soojushulk keemisel, r- soojuhulk 1kg aine aurustumieks keemis temperatuuril Q=qm Kütuse kütteväärtus, q-kütuse kütteväärtus Kasutegur Columb`I sead

    Füüsika
    thumbnail
    11
    doc

    Füüsika eksam

    Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

    Füüsika
    thumbnail
    13
    doc

    Mehhaaniline liikumine

    I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem ­ on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus ­ on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe ­ on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus ­ on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja mis on määratud seda traje

    Füüsika
    thumbnail
    21
    doc

    Füüsika põhivara

    FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendu

    Füüsika
    thumbnail
    2
    docx

    Põhikooli füüsika valemid

    Valemi tüüp Valem Tähised Ühikud Optiline tugevus D = 1/f D - opt tugevus D - dpt Sagedus f=1/T f - fookuskaugus f-m Rõhk p=F/S f - sagedus f - Hz Rõhk vedelikes p=ρgh T - võnkeperiood T-s Jõud F=mg F - jõud F-N Üleslükkejõud Fü=ρVg S - pindala S - m2 Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh V - ruumala V - m3 Kineetiline energia Ek=mv2/2 v - kiirus v - km/h m/s Kogu energia E=Ep+Ek η - kasutegur η-% Soojushulk

    Füüsika
    thumbnail
    2
    odt

    Füüsika Arvestuse Spikker

    Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz Ine

    Füüsika
    thumbnail
    7
    doc

    Füüsika valemid

    I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun