Kolmas maailm
Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki
riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole
seda.
Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe
arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta . 1960- datel aastatel valitses riiki šahh Mohammad Reza Pahlav,
kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati
valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja
sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid
veelgi ja šahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis
Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal
rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks.
Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. Riigis
kehtestati islami seadused. Võeti vastu uus põhiseadus.
Iraagis elavad peamiselt araablased . Kuni 1958. aastani oli seal konstitutsiooniline monarhia . Seal käis pidev võimuvõitlus ja
1) Mis on kolmas maailm Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad. Selle moodustavad Aasia, Aafrika, Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid. Tänapäeval üha enam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad. 4) Iraan sahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon. Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid ü
9. 1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel juudiasunduste loomise ning Jerusalemma staatuse muutmise ja nõudis palestiinlaste õiguste tagamist. Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline ülestõus 1987. aasta detsembris. Seda nimetatakse esimeseks intifadaks. 10.Oli kolm arengu suunda : eriline suund, mis pole lääneriikidele omane kapitalism ega kommunism ; vabaturumajandus ; kolmas rühm ehk vasakradikaalid otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. 11. Sandinistid on käremeelsed vasakäärmuslased , kes kukutasid endise hirmuvalitseja ja kehtestasid oma diktatuuri. 12. Äkki kuna ühiskonnas pole demokraatia juurdunud, kuritegevus on suur ja toimuvad pidevad võimuvahetused .
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võid
Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda.
Suur hüpe kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon suruda maha rahulolematus. Rahvasteliidu mandaatsüsteem volitus hallata teatud maaalasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama. Neokolonialism majanduspoliitiline sõltuvus suurriikidest. Mitteühinemisliikumine NSV liidu ja USA võrdselt süüdimõistmine maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. Separatism püüe eralduda indiast. Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Arengumaad. India Rahvuskongress juhtis India iseseisvusvõitlust. Apartheid - rassieralduspoliitika Aafrika Rahvuskongress Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodud poliitiline organisatsioon. Palestiina Vabastusorganisatsioon(PVO) terroriorganisatsioon iisraeli vastu. Caudillo Ladina-Ameerika autoritaarse diktatuuri juht.
nõustunud loobuma poliitilisest võimust. Seetõttu toimusid reformid riigi range kontrolli all. Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:
nõustunud loobuma poliitilisest võimust. Seetõttu toimusid reformid riigi range kontrolli all. Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:
Kõik kommentaarid