Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolm vihmapiiska (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kolm vihmapiiska
Elasid kord kolm vihmapiiska. Nad elasid pilves rahulikku elu. Vihmapiisad olid juba suureks kasvanud ja pilvetaat otsustas nad suurde maailma saata. Vihmapiisad polnud sellega nõus, kuid pilvetaadi otsust oli raske muuta.
Järgmisel päeval pidid kolm vihmapiiska teiste vihmapiiskadega hüvasti jätma. Pilvetaat saatis nad vihmana alla maa peale.
Maa peale jõudes olid kolm vihmapiiska väga vihased, sest nad arvasid, et neid ei ole enam pilvel vaja. Nad arvasid, et mitte kellelgi ei ole neid vaja.
Vihmapiisad vaatasid ümbruskonnas ringi ja said aru, et nad olid metsas. Nad

Kolm vihmapiiska #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-08-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
oma väljamõeldud jutuke.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

Luuletused, jutud, vanasõnad, mõistatused............................................. 36 8. Teemaga seonduvad meisterdused....................................................... 60 9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)............................................... 62 10. Kasutatud ja täiendav materjal.......................................................... SISSEJUHATUS Muistsed eestlased kujutasid ette, et pööripäeval päike (päev) pöörab end. Päike on kolm päeva oma pesas. Arvati, et kui pööripäev on tuul lõunast, siis on kogu järgmisel veerandaastal soe ilm, kui põhjast ­ siis külm. Muistne eestlane austas loodust. Seepärast on loodus ja kõik ümbritsev väga tähtis. Loodusega pidi suhtlema, temaga sõber olema. Igal asjal oli oma tähendus ja toime. Väga vanad traditsioonid on kokku sulanud kristlike tavadega. Loodusega kooskõlas olemine ei tule üleöö, teda hakatakse mõistma ajapikku loomuliku uudishimu kaudu

Füüsika
thumbnail
8
doc

Elevandiluu sõjad (National Geographic March 2006)

Kõik salakütid, keda Fay oli oma elus näinud, isegi need, kes olid tapnud sadu elevante, olid ikka vaesed. Kakskümmend Mai Elevantide rihmadesse paneku meeskond ­ Dolmia Bertrand Chardonnet, ja Henrik Rasmussen, saabusid Tingasse. Plaan oli rihma panna kaks emast, pargi põhja poolelt, et jälgida nende igaaastast rännet. Järeldati, et kuna paljud rändajad liikusid samuti läbi selle ala, kuna algas märg hooaeg, on põhja elevandid kõige haavatavamad salaküttimisele. Kakskümmend kolm Mai Kella viieks oldi õhus, et viia läbi õhuline toetus rihmastamise operatsioonile. Bertrand, Henrik, Dolmia ja grupp valvureid läksid jala. Ühendust hoiti raadioteel. Fay juhatas jalamehed ühe elevandi grupini. Need olid kõik isased. Fay juhatas nad teise grupini, kus olid emased. Minutid hiljem oli suur emane oma põlvedel, laperdades oma kõrvu. Ta poeg oli ta kõrval. Henrik lükkas poja eemale, kuna ta ründas ja kaitses oma ema. Varsti teavitas Henrik, et rihm 6043 on küljes

Inglise keel
thumbnail
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus
thumbnail
11
doc

Anton Tšehhovi novellide analüüs

Anton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 ­ mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ....................................................11

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Imedemaal - enda mõeldud jutt

IMEDEMAAL Elas kord üks poiss nimega Martin , kes elas suures majas enda perega . Ta elas koos oma ema ja õdedega .Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks

Kirjandus
thumbnail
3
docx

I Kalev ja Linda

I Kalev ja Linda Kalev oli Kalevite talu kolmas poeg, kes lendas kotka seljas, sattus Viru randa, rajas riigi ja sai esimeseks valitsejaks. Linda koorus tedremunast, kellel käis palju kosilasi. Lõpuks tuk Kalev, kuues kosilane tuli viiekümnel hobusel, kuuekümnel kutsarilla, Kalev ise oli uhke täku seljas. Nii kui Linda Kalevit märkas, hüüdis ta : "See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame!". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik. Linda röövimine.Ühel päeval läksid kolm poega jahile ja said palju loomi, aga samal ajal kodus varastas soome Tuuslar salamahti Linda ära. Siis tuli taevataat Uku ja lasi välgu vastu soome tuuslari, aga Linda muutus kiviks. Kui pojad koju läksid siis

Ajalugu
thumbnail
31
docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

kandnud. 6. Kalevipoeg kohtus koduteel väikese mehikesega. Kahekümnes lugu 1. Kalevipoeg tahab jätta vara labalapsele ehk puhtast abielust sündinud lapsele. 2. Need sõdalased tulevad koju, kes on rivis keskel. 3. Sõtta mindi raudriietes rüütlidega ehk ordurüütlitega. 4. Kalevipoega tulid esimesena endaga sõbraks meelitama 3 ordumeest. 5. Kalevipojale saavad saatuslikuks tema enda lausutud sõnad. Linda ja Kalev elasid talus. Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Mindi külla, Magdaleena isa Johannese juurde, kes rääkis Leemetile palju Jumalast, kuid Leemet teda ei uskunud, talle ei meeldinud seda kuulata. Leemet läks koos Magdaleenaga kloostri juurde laule kuulama. Tee peal üritas Leemet Magdaleenale kasvõi natuke ussisõnu õpetada, kuid see oli võimatu, kuna Magdaleena keel ei paindunud. Kloostrilaul ei meeldinud Leemetile sugugi, see oli talle pigem nagu hällilaul. Leemetile meeldis istuda Magdaleena juures. Äkki tulid kloostri tagant kolm külapoissi, nende seal ka Pärtel (Peetrus). Nad rääkisid ja natuke naersid Leemet välja, et too on metsas ja ei tunne midagi. Isegi Pärtel oli nüüd selline halb. Nad vaidlesid, toetudes kloostri seinale. Magdaleena läks teisele poole, et poiste juttu mitte kuulata, vaid laulu. Mindi koju Johannese juurde, kus ta lehma piinates üritas teda ravida, kuid lehm suri. Magdaleena andis Leemetile põsele musi ja jooksis koju. Leemet aga läks metsa. Ta koperdus millegi peale, see oli

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun