Kokkuvõte liberalismist (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.­15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

19. sajandi poliitilised ja majandusõpetused

Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on põllumajandus. Füsiokraatide koolkonna rajas Francois Quesnay, kes väitis, et kogu majanduse aluseks on põllumajandus ninh kes pidas kaubandust kahjulikuks. Viimast selgitas ta sellega, et kasulikud asjad vahetatakse kaubanduses vähem kasuliku raha vastu. Majanduslik liberalism on kapitalistlikku ühiskonna majandusteooria. Põhilist probleemi- kuidas rahvas võiks rikkaks saada- üritas lahendada ka majandusteadlane ja filosoof Adam Smith. Smith väitis, et rikkus saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Ta selgitas, et inimesed peavad olema tööga rahul ning töö peab vastama indiviidi vajadustele. Samuti arvas Smith, et on tarvis vaba võitlust ehk konkurentsi ning parima töötulemuse saavutab igaüks kindlal alal ehk tekib tööjaotus

Ajalugu

2

odt

Fašismi ja liberalsimi võrdlus

Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill

Ajalugu

6

docx

Filosoof J. Locke

Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on paigutatud uusaja piir aga 17

Filosoofia

24

doc

Euroopa 19.sajandil

EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks

Ajalugu

8

docx

Ideoloogiad

Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on

Ühiskonnaõpetus

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud?  Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia,  Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja  Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:

Ajalugu

12

docx

Majandusmo�te ajalugu

Kordamisküsimused kontrolltööks Majandusmõtte ajalugu Merkantilismi baaskontseptsioonid  1600 kuni ,,Rahvaste rikkus,, 1776.  Rikkuse samastamine kulla- ja hõberaha varudega.  Tootmine on rikkuse loomise eeldus ehk rahategemise eeldus.  Ringlus on kasumi allikas, täpsemalt riikidevaheline ringlus on rikkuse allikas.  Aktiivne väliskaubandus (impordi piiramine, ekspordi suurendamine).  Kasum tekib kaubavahetuses, sest inimene ei müü asju üldjuhul odavamalt ehk kaubandus on ülioluline.  Madalate palgatasemete hoidmine.  Saksa versioon rõhutas enam rahvastikupoliitikat ja korrapärast finantspoliitikat (“Kameralismus”).  Colbert - püüdis edendada finantsministrina Prantsusmaal väliskaubandust.  Mun - Briti merkantilist, peab transiitkaubandust kasumlikuks. W. Petty, J.Locke, J. Law ja R.

Majandusajalugu

Kommentaarid (0)