Isamaatunde
olemusjooni tänapäeval. Laura Koop
Kodumaa
on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti
praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale
rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. „Kas sellist Eestit
me tahtsimegi?“ kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord
nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on
lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust
osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt , et
inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad
arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laura Koop
Õppematerjali autor
eristada isiklikku ja võõrast. Lisaks neile kahele võiks esile tõsta kolme "rahvuslikku" omadust: kollektiivsust, omakasu ja loovust. Oleme aastasadu võõrvõimudele allunud. See tekitab rahvuslikku alaväärsust, aga sellel pärandil on ka positiivseid jooni. Eristumine valitsejatest on meid ühendanud klassivastuolud varjusid rahvuslike erinevuste taha. Alaväärsus viib soovini võõrastega samastuda. See on kaasa toonud kadakasaksluse, pajuveneluse, tänapäeval anglitsismide vohamise ning võõrkeelse popkultuuri kultuse. Eestis on neidki, kes tahaksid väga assimileeruda, saada ameeriklaseks või eurooplaseks. Kui see tendents kasvava põlvkonna seas dominantseks muutub, on Eesti tulevikustsenaarium must kaugem tulevik puudub. Samas võib eestlaste kollektiivsustundes peituda lahendus loova kultuuri allesjäämiseks. Eestis on ikka aus olnud ühistöö, naabrile abi pakkumine (talgud), meid liidab laulupeotraditsioon ja keel
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja tegevusega (nt uskumusega võivad seostuda kombed, muusika, toidud jm). Folkloor kandub edasi inimeste suhtlemise kaudu. Vanasti levis rahvaluule suuliselt. Tänapäeval levib rahvaluule ka kirjalikult, samuti televisiooni, raadio, helikandjate ja arvutivõrgu kaudu. Rahvaluule alla ei kuulu professionaalne kunst, teadus ega religioon, mida teevad vastava eriala hariduse ja elukutsega isikud. Rahvaluulel ja professionaalsel kultuuril leidub aga oma kokkupuutepunkte ja üleminekualasid. Ka akadeemilise muusikalise hariduseta inimene võib saada elukutseliseks muusikuks (eriti levimuusikas) või selgeks õppida professionaalsete heliloojate teoseid.
leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne. Ajaleheuudised võib Tiit Hennoste käsitlusele toetudes jagada tinglikult ,,valgeteks" ehk kvaliteetajakirjanduse ja ,,kollasteks" ehk meelelahutusvaldkonda kuuluvaiks. Tänapäeval leidub päris palju neid inimesi, kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest. Seda ei saa väga halvaks pidada, peaasi, et millestki huvitutakse. Meelsasti loetakse argielu puudutavatest sündmustest kajastuvaid uudiseid, kuid loetakse ka kuulsustest, nendest, kelle nime teatakse. Tundmatute inimeste puhul ei oska sageli arvatagi, kui lähedaseks nad võivad hästikirjutatud uudise mõjul muutuda. Mõnus on lugeda uuest, näiteks keegi on leiutanud avastanud või saavutanud midagi
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
sirutus tulevikku: teadus on imeline ja pakub järjest uusi lahendusi elu korraldamiseks. Tehnoloogiline areng pakub potentsiaalselt piiramatuid võimalusi. ● Lühike käepärane määratlus, mis hõlmaks peaaegu kogu teadusulmet, võiks olla selline: võimalike tulevikusündmuste kohane realistlik spekulatsioon, mis põhineb kindlalt adekvaatsel teadmisel tegelikust maailmast nii minevikus kui tänapäeval ja põhjalikul arusaamisel teadusliku meetodi olemusest ja tähendusest. (Robert A. Heinlein) ● Nt James A. Corey romaanidel põhinev telesari The Expanse ● Paralleelne nähtus on fantasy, fantaasiakirjandus ehk imeulme (samuti paljude alamžanritega) ● Üldisi tunnusjooni: ○ Loodavad kujutlusmaailmad on pigem arhailised (sageli keskajas) ○ Üleloomulikkusel on võtmeroll – maagia, mütoloogilised olendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid