Isamaatunde olemusjooni tänapäeval. Laura Koop Kodumaa on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma k...
2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, kes jälgib spordivõistlusi. LEMMIKSPORTLANE Meie lemmiksportlane on Gerd Kanter ja Triin Aljand. Triin Aljand on eestlane ujuja. Ta sai Gerd Kanter on eestlane Poolas Szczecinis toimunud kergejõustiklane. lühirajaujumise Euroopa Ta võitis 2011. aastal Daegu meistrivõistlustel naiste 50 m MM-lt kettaheites
Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone ja oma rahvuskangelase võidu puhul ka ühtekuuluvustunnet. Tänapäeval võikski laias joones jagada spordi tegemise kaheks. Harrastajad ja tippsport. Kui harrastajate tegevus on suunatud eelkõige enda heaolu ja tervise parandamisele siis profispordi eesmärgiks on jõuda tippu. Tippsportlane Gerd Kanter on oma raamatu ,,Kõik on võimalk" eessõnas selle kõik kokkuvõtlikult koondanud: ,, Minu
vajadusel kasutada. On ju aeg see kõige suurem väärtus ja sellised "äpid" on mugavad ning kokkuvõttes ka odavamad viisid teenuste tarbimiseks, alates mobiilsest parkimisest kuni taksoteenusteni, mida juba väga paljud tarbijad kiidavad ning usinalt ka kasutavad. Kui hinnata ema meediaharjumusi ning –tarbimist, võib öelda, et ta on üsna tavaline kasutaja, kellel pole otseseid eelistusi. Harju keskmine on mõistlik väljend teda kirjeldamaks. Vanaema, 84-aastane pensionär, on tugitoolisportlane, kelle päevad mööduvad koduses keskkonnas tugitoolis ning teda võib pidada kõige meediateadlikumaks inimeseks kogu peres. Vanaema päev algab kella 7 või 8 paiku hommikul, kui hommikusöögi kõrvale paneb ta mängima raadio, millest kuulab enamasti Vikerraadiot või Raadio Elmari hommikuprogramme. Samal ajal on juba tööle lülitatud televiisor, kus esmane valik on alati ETV , argipäeviti vaatab kindlasti hommikuprogrammi Terevisioon. Kui hommikusöök