Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood:
saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ?
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid?
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.saja
Vanim keskaja eepika( ehk jutustav kirjandus) Pandi kirja tähestik, vaimulik kirjandus ja pärimusi. Eepos ja saaga. Juttu vestjaid nim filidks, teisi bardideks. Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- ,,Vanem Edda"(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega. müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj
Loodi palju variante, mille paljud episoodid on püsima jäänud rahvamuinasjuttudesse. Linnaluule ja -romaan - Tekkis 13. sajandil linnades. Kellele? Linnakirjandus väljendas nn. 3 seisuse ehk kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodananike huve. Iseloomustus - Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö. Kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs. Kujutatakse ka argielu ja selle labaseid ja inetuid külgi. Linnakirjandus oli keskaja kirjanduse kõrgeim, viimane arenfutase. Vana usulistest eelarvamustest, puudusid kangelased ja peenutsemine ning püüe elu ilustada. Autoritel oli asjalik ja kriitiline hoiak. Stiil oli valdavalt satiiriline ja õpetlik. Tõsteti ausse moraliseerimine, tauniti kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see realistlikum lähenemine lühi zanritesse-naljanitesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt.
see läbi. ,,Oidipus avastab, et tema ise on see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku". 5) Keskaegne kirjandus, selle periodiseering ja zanrid Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõik kirjatööd, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest ca 500 kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul). Sellesse kuuluvad niihästi vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni
saatuse eest põgeneda, ei lähe tal see läbi. ,,Oidipus avastab, et tema ise on see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku". 6. Keskaegne kirjandus, selle periodiseering ja zanrid. Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõik kirjatööd, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest ca 500 kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul). Sellesse kuuluvad niihästi vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni
Kõik kommentaarid