Augustus (23. september 63 eKr - 19. august 14 pKr) Augustus ; hiljem Octavianus. Oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri loomulikku surma. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tuntakse, sai ta 27 eKr. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda
üleliigse uhkuseajamise. Seadus määras kindlaks, kui palju võis kodanik kulutada toitudele ja missugust kallihinnalist rõivast ei tohtinud ta kanda. Kaubanduse edendamiseks võttis ta tarvitusele kallihinnalise kuldraha, kuna seni tarvitati ainult hõberahasid. U. 44 a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutust ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Keiser Octavianus Augustus Gaius Ocatvius Thurinus elas 23. september 63 eKr- 19. august 14 pKr. Gaius Octavius oli esimene Rooma keiser. Ta oli pärit auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast. Kui Octaviuse isa ära suri, lapsendas Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe enda pärijaks. Peale seda võttis Gaius Octavius enda nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Hiljem sai ta lisanime “Augustus“ (auväärne). Augustus oli 40 aastat isevalitseja, kuid suutis nende aastate jooksul tuua Roomale kodurahu,
kindlustasid talle riigi kõrgeima võimu. Veel samal aastal sai Octavianus Austava hüüdnime Augustus, mille tähendus sarnaneb väljenditega ,,suureks tehtud" või ,,ülendatud". Varem kuulus selline väljendus ainult templitele või pühamutele seega tähendas see väga suurt austatust. Templite taastamine, senaatorite uue nimkirja koostamine, vabariigi taastamine, nime muutmine- kõik eelnev pidi tähistama kodusõdade lõppu ja uue ajastu algust. Augustus astus poliitikaga tõsiselt tegelema kui Caesari kasupoeg ja pärija. Oma võimu kehtima pannes arvestas Augustus eelkõige oma saatust. Ta ei võtnud ka endale kuninga ega diktaatori tiitlit ning keeldus tavadega vastuolus olevaist magistratuuridest. Sellele vaatamata oli vabariigi taastamine siiski ainult näiline. Augustus osutuski Rooma riigi ainuvalitsejaks.(Maskin, 1962, 292) 8 2.1 Augustus
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa
kasutusele Juliuse kalendri. Gaius Octavianus Samas selgus, et Caesar oli testamendiga lapsendanud ja oma peamiseks pärijaks kuulutanud õetütre poja, suhteliselt tagasihoidlikust plebeisuguvõsast pärit 19-aastase Gaius Octaviuse, kes nüüdsest sai tuntuks Gaius Julius Caesar Octavianuse nime all. Titus Livius Ajaloolane, Livius kirjutas Rooma ajaloo. Selles ajaloos võttis ta endale ülesandeks ülistada vana vabariiklikku Roomat. Maecenas - Keiser ja ta lähikondsed soosisid kirjanikke ja õpetlasi. Eriti tuntuks on saanud keisri abiline, ülirikas ratsanik Maecenas . Maecenase kodus käisid koos silmapaistvad luuletajad ja kirjanikud, seal arutati ja loeti üksteise teoseid. Maecenas andis neile raha, kinkis maid jne. Tema nimest kujunes üldnimi metseen, millega tähistatakse kunsti ja teaduse rahalist toetajat. Nero oli Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54kuni surmani. Lõpetas elu enesetapuga Caligula oli Vana-Rooma keiser
31 eKr sai A laevastik O-lt lüüa. A ja K tegid enesetapu. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma vabariigi lõpp! Varane keisririik Octavianuse aunimetus Augustus. Tema 20 eKr -235 pKr valitsusajal pikk rahuperiood, majanduse õitseng. Enamik roomlasi võtsid ainuvalitsuse omaks. Augustuse järglased olid julmad valitsejad. Keiser Nero tappis oma naise ja ema, hukkas senaatoreid.
Ka Caesari surma järel jätkusid kodusõjad. Tõsisemad vastased olid Caesari pooldajad Antonius ja Octavianus. Konfliktiga oli seotud Egiptuse valitsejanna Kleopatra. 31.a. eKr sai Antonius Octavianuselt lüüa ja sooritas enesetapu, temaga koos otsustas siit maailmast lahkuda ka Kleopatra. 30.a. eKr liitis Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik vahemere maad enda ainuvalitsuse alla ja seda sündmust loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Octavianus võttis endale aunime Augustus (auväärne) ja ta valitses Roomat 30.a. eKr kuni 14.a. pKr. Ametlikult säilis Rooma vabariik, sisuliselt oli aga tegu 1 isiku ainuvõimuga. Tema valitsusaeg tõi endaga kaasa pikaajalise rahuperioodi ja koos sellega hakkas ka majandus õitsema. Järjekindla ja tasakaaluka valitsejana pühendus augustus riigi sisemisele korrastamisele. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast, vabariigi pooldajate
Kõik kommentaarid