Katk
Sisu
· Tutvustus. Levimine. Liigid. Sümptomid
· Ajalugu ja tänapäev
· Must surm
· 21. sajandi katkud
Katku iseloom
· Bakter Yersinia pestis
· Levib piisk ja puutenakkusena
· Muhk, kopsu, naha, septiline ja
kõhukatk
· Sümptomid
· Ravi
Ajalugu
· 6. sajand
· 1347 1350
· 1894 1900
· 2005
· Eestis 1710 1712
· Tänapäev
leiutistest ja relvadest. Inimkond kipub muutuma kohati lausa ülbeks, loodust ei austata. Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka. · Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused valulikud
Mongolite impeerium avas kaubavahetuse Lääne-Euroopaga. 1346. aastal mongolid ründasid eurooplaste kaubanduslinna, kus toimus kaupade vahendamine ida- ja läänemaailma vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale. Linna suudeti hästi kaista ning 1347. aastal hakkas mongolite sõdurite seas levima katkupisik. Ennem kui loobuti linna piiramisest, visati oma katku kätte surnud sõdurid katapuldiga üle linnamüüri. Seda peetakse ajaloos esimeseks biloogilise relva kasutamiseks. Katk hakkab levima kiiresti just kaubateede tõttu, peamiselt laevadega. Katku kandsid edasi kirbud, kes elasid rottide seljas. Katk levis kirbuhammustusega. Rotid pesitsesid kaubanduslaevades. Kuna bakter ei tapnud silmapilkselt, siis inimesed suutsid reisida ja haigustekitajat edasi kanda. Esimesena jõuab pisik Sitsiiliasse. Laevad hakkavad saabuma juba haigete või surnud inimestega. Algselt ei nähta haiguses midagi erilist, sest selle sümptomid sarnanevad külmetuse omadega
Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks.
baariumkarbonaadi, tsinkfosfiidi, zookumariini ja mitmesuguseid teisi lisandiga mürgistatud peibutussöötasid), gaase (vääveldioksiid, kloorpikriin, sinihape), närilisi tõvestavaid mikroobe. Oluline on ka otstarbekalt korraldatud jäätmete kogumine ja kõrvaldamine ning elamute ja ladude korrashoid. Ajalugu Esimene teadaolev katkuepideemia (Justinianuse katk) oli 6.saj. Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50 (niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli 1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt (sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas üle 14000 inimese, 1570-78, 1601-06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel
on ranged anaeroobid, aga raku kuju ja spooride moodustamise võime poolest on perekonnad sarnased. Bacillus perekonda kuuluvad aeroobsed bakterid. Enamus neist on looduses laialt levinud (pinnases ja vees). Nende eosed levivad kergesti tolmu ja aerosooliga. Kuivatatud toiduained (vürtsid, piimapulbrid jm) on batsillidega tugevalt kontamineeritud. Bacillus anthracis– siberi katk ehk antraks Siberi katku on võimalik nakatuda kolmel viisil - naha, hingamisteede ja seedetrakti kaudu. Spoorid võivad püsida maapinnas elujõulistena aastaid. Inimesed võivad nakatuda kokkupuutes haigete loomadega, loomsete produktidega või hingates sisse spoore. Nakatuda võib ka liha süües. Sümptomid varieeruvad vastavalt haigusesse nakatumise viisist ja ilmnevad seitsme päeva jooksul.
.............................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK......................................................................
sest borrelioositekitaja ei levi inimeselt inimesele, nagu teevad seda näiteks kurjakuulutavad linnu- ja seagripi viirus. Seega sõltub puugitõbede leviku intensiivsus eeskätt neid haigusteki- tajaid kandvate loomade ja puukide arvukusest. Inimeste kaitsmiseks borrelioosivaktsiini ei ole. http://www.epl.ee/bosa/471613 4.3 Loomadelt saadud nakkushaigusi Närilised on tuntud haiguskandjad, neil elutsevate kirpudekaudu levis vanasti katk, millesse suri miljoneid inimesi. Ehkki katkupuhanguid pole enam aastakümneid olnud, levitavad närilised teisigi haigusi. Arvatakse, et pooled närilistest on nakatunud leptospiroosi (kollatõbi), mis nakkab ka inimesele ja võib lõppeda surmaga. Peamisteks nakkusallikateks on siis rotid, kuid võivad olla ka teisd loomad nt koerad. Nakatunud rotid eritavad suurel hulgal spiroheete uriiniga, saastades enda ümber olevat keskkonda. Nakkuse levikuteedeks on peamiselt vesi
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si
Kõik kommentaarid