Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid vanarehvide taaskasutamisvõimalusi Teie teate?
  • Millised on Teie kogemused vanade rehvide äraandmisel?

Lõik failist

Sisukord
1.Sissejuhatus 5
2. Rehvidest üldiselt 7
2.1 Rehvi ehitus ja koostis 7
2.2 Rehvide mõju keskkonnale 8
2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid 8
2.2.2 Rehvide põlengud 8
3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust 10
4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides 11
5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis 12
5.1 Eesti Rehviliit 13
5.1.1 Rehvipurusti 14
5.2 Kuusakoski AS 15
5.2.1 Rehvipurusti 15
6. Kummijäätmed Balti riikides 17
6.1 Olukord Lätis 17
6.2 Olukord Leedus 18
7. Kasutatud rehvide purustamise meetodid 19
7.1 Rehvide mehaaniline purustamine 19
7.2 Krüogeentehnoloogia 20
7.3 Rehvide purustamine osooni abil 20
7.4 Vanarehvide purustamine veejoaga 20
8. Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused 23
8.1 Kasutatud rehvide protekteerimine 23
8.1.1 AS Master 24
8.2 Rehvide kummimassi taaskasutamine 26
8.2.1 Tükeldamata kasutatud rehvide taaskasutamine 26
8.2.2 Purustatud kummimassi taaskasutamine 27
8.2.3 Kasutatud rehvides oleva energia kasutamine 28
9. Kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 30
10. Kasutatud rehvide taaskasutamise tehnoloogiad , mida oleks Eestis võimalik rakendada 31
10.1 Kasutatud rehvide kasutamine katlaseadmetes küttena 31
10.2 Kasutatud rehvide kasutamine kütteõli valmistamisel nende destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil. 32
10.3 Kasutatud rehvide kasutamine tsemendi tootmisel 37
10.4 Vanarehvide utiliseerimine pürolüüsi meetodil. 38
11. Varasem kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 40
11.1 Kasutatud rehvidest vedelkütuse tootmine AS Kiviter poolt 40
11.2 Kasutatud rehvide pürolüüsimine koos põlevkiviga Eesti Elektri­jaama energotehnoloogilises seadmes UTT-3000 40
12. Küsitlus kasutatud rehvide taaskasutamise kohta 42
12.1 Küsitluste tulemused 42
12.1.1 Inimeste teadlikkus kasutatud rehvide taaskasutamise osas 42
12.1.2Kasutatud rehvide taaskasutamise olulisuse hindamine 43
12.1.3Inimeste kokkupuuted kasutatud rehvidega 44
12.1.4 Inimeste kokkupuuted seoses kasutatud rehvide äraandmisega 44
12.1.5 Inimeste teadlikkus rehvide kogumissüsteemist Eestis 45
12.1.6 Kas protekteeritud või uued rehvid ? 45
12.2 Küsitluste analüüs 46
13. Kokkuvõte 47
Kasutatud kirjandus 49
Juriidilised aktid 49
Elektroonilised allikad 49
Teised allikad 51
Lisa 1 52
Lisa 2 53
Lisa 3 54
Lisa 4 55
Lisa 5 57
57
Lisa 6 58
Lisa 7 59

  • Sissejuhatus


    Antud töö eesmärk on uurida kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalusi. Töös analüüsitakse erinevaid rehvide taaskasutamise viise ning tehnoloogiaid nii Eestis kui mujal maailmas. Teema valik on põhjendatud antud valdkonna ja selle kohta käiva seadusandluse aktuaalsusega.
    Töös pakutakse välja vanade rehvide taaskasutamise viise, mida oleks võimalik edaspidi Eestis kasutada. Tuuakse välja lahendusi, mis oleksid otstarbekamad ning mille jaoks on Eestis eeldused olemas.
    Eesmärk on uurida rehvide kogumissüsteemi, samuti vanu, Eestis kasutusel olnud vanade rehvide käitlemise tehnoloogiaid. Antakse ülevaade antud teemat puudutavast seadusandlusest Eestis, kirjeldatakse kasutatud rehvide purustamise meetodeid ja rehvide kummimassi taaskasutamist , uuritakse lähemalt MTÜ Eesti Rehviliidu, AS Kuusakoski ja AS Master tööülesandeid. Antakse hinnang ka teiste Balti riikide olukorra kohta vanarehvide osas.
    Töö raames külastati TTÜ Masinaehituse Instituuti, kus Hr. Hans Rämmal ja Janek Luppin tutvustasid rehvi koostist ning struktuuri. Külastati firmat AS Master Pärnus, mis tegeleb sõiduautorehvide taastamise ning nende jae- ja hulgimüügiga. Seal tutvuti protekteerimise tehnoloogiaga ning tööprotsessiga tehases.
    Inimeste teadlikuse uurimiseks viidi läbi küsitlus eraisikute hulgas. Eesmärk oli välja selgitada, milliseid vanarehvide taaskasutamisvõimalusi inimesed teavad, mida arvatakse rehvide taaskasutamisest üldiselt, millised on nende kokkupuuted kasutatud rehvidega ja kas eelistatakse rohkem uusi kui taastatud rehve . Küsitleti elektronposti teel ning saadud andmeid on antud töös analüüsitud.
    Töö on koostatud peamiselt veebimaterjali kasutades. Lisamaterjalidena kasutati Riigi Teatajas avaldatud kasutatud rehvide käitlemisega seotud õigusakte, 2006. aastal G. Graudingu poolt koostatud bakalaureusetööd „Erinevad kasutatud rehvide
  • Vasakule Paremale
    Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #1 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #2 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #3 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #4 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #5 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #6 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #7 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #8 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #9 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #10 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #11 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #12 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #13 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #14 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #15 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #16 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #17 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #18 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #19 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #20 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #21 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #22 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #23 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #24 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #25 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #26 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #27 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #28 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #29 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #30 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #31 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #32 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #33 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #34 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #35 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #36 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #37 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #38 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #39 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #40 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #41 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #42 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #43 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #44 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #45 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #46 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #47 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #48 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #49 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #50 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #51 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #52 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #53 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #54 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #55 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #56 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #57 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #58
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eliko877 Õppematerjali autor
    Kasutatud rehvide taaskasutamise võimalused Eestis
    Eliko Roomet
    Resümee

    Rehvide taaskasutamine kuulub kogu maailmas problemaatilisse valdkonda. Pidevalt suureneb romusõidukite arv, seega suureneb ka vanarehvide kogus.

    Bakalaureusetöö „Kasutatud rehvide taaskasutamise võimalused Eestis“ eesmärk oli uurida ning analüüsida kasutatud rehvide käitlemise võimalusi, sealhulgas anda ülevaade antud teemat puudutavast seadusandlusest ja kirjeldada varasemaid taaskasutamise viise Eestis. Töö ülesandeks oli uurida ka tehnoloogiaid, mida oleks võimalik kasutatda rehvide käitlemiseks ning mille jaoks on Eestil juba eeldused olemas. Kasutatud rehvide taaskasutamiseks on töötatud välja palju erinevaid tehnoloogiaid, kuid kahjuks on osad protsessid suhteliselt kallid ja seetõttu raskesti rakendatavad.

    Töö raames viidi läbi küsitlus, et näha inimeste teadlikkust kasutatud rehvide taaskasutamise kohta. Küsitlusest selgus, et inimesed teavad vanade rehvide taaskasutamise viise ja suhtuvad sellesse positiivselt. Ollakse kursis kasutatud rehvide kogumissüsteemiga ning leitakse, et see on hästi organiseeritud. Enamus vastanutest omavad häid kogemusi rehvide äraandmisel.

    Seega võib tõdeda, et inimesed on vanarehvide problemaatikast teadlikud ning väljatöötatud süsteem rehvide taaskasutamiseks on hästi korraldatud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule võib eeldada järjest suurenevat rehvide taaskasutamist ja loota toetusmehhanismidele, mis aitaks käivitada ka need tehnoloogiad, milleks Eestil hetkel võimalused puuduvad.


    Different possibilities to recycle used tires in Estonia
    Eliko Roomet
    Summary

    Recycling of used tires is a problematic issue in all over the world. The increasing usage of old clunkers enlarge also amount of used tires.

    This Bachelor paper’s “Different possibilities to recycle used tires in Estonia” target was to find out and analyze what are the options to recycle tires. Also to review law that organizes recycling of used tires and describe the methods that used to be in work in Estonia. The purpose of this paper was also to examine different technologies, which can be used for recycling tires and which requirements already exist in Estonia. As the fact there are several technologies of recycling tires worked out, but unfortunately some of these processes are too expensive to be applicable.

    During the work process was arranged also a survey among people to find out their awareness concerning recycling of tires. In result became apparent that people know the methods of recycling tyres and are positive about that. Also they know about collection and reuse systems and they think it’s well organized. Most of the people had good experience with giving away their old tires.

    Therefore it is good to admit that people are aware about the problems concerning scrap tires topic and the system of collection and reuse of scrap tyres is well organized. Thanks to the fast development of technologies can be assumed that recycling of tires will increase and we expect to find more supporting mechanisms, which help to start also these technologies in Estonia that currently are not achievable.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    31
    doc

    Jäätmeprobleemid

    ................................................25 9.Mähkmetest............................................................................................................................28 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30 KASUTATUD MATERJAL....................................................................................................31 SISSEJUHATUS Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk

    Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid
    thumbnail
    64
    pdf

    Jäätmemajanduse loengumaterjalid

    5) Q5 ­ materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 ­ kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ­ ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad; 8) Q8 ­ tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; kohustatud seda tegema

    Jäätmekäitlus
    thumbnail
    34
    doc

    Jäätmemajandus- ja käitlus

    kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv Jäätmete tiheduse määramine ( kg/m3) Tiheduse määramine toimub tavaliselt massi või ruumala alusel, mõlemaid ei mõõdeta. Jäätmete tihedus oleneb nende niiskusest, tihendamisest, prügiveo sagedusest, prügikasti suurusest Olmejäätmete keskmine sisaldus: · prügikastis- 0,1-0,3 t/m3;

    Jäätmekäitlus
    thumbnail
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    Veojõud traktori liikuma panemiseks tekib ratta või roomiku kokkupuutepunktis maaga. Et rattad või roomikud maapinna suhtes nühama ei hakkaks, tuleb neid teatud jõuga (see on traktori kaal, mis jaguneb rataste vahel) vastu maad suruda. Nühamus sõltub veel pinnase iseloomust ja rehvideroomikute turvisest (mustrist rehvi või roomiku pinnal). Turvis on traktorite rehvidel isepuhastuv. Pinnasel liikudes vajub rehv pinnasesse. Pinnasesse vajumine on sõltuvuses toetuspinna suurusest. Suure laiusea ja väikese töörõhuga rehvidel on toetuspinda suurem, kui suure töörõhuga rehvidel. Traktoritel kasutatakse madalrõhurehve, millede töörõhk on vahemikus 70...250 kPa. Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav

    Masinamehaanika
    thumbnail
    8
    docx

    Galoter tehnoloogia

    Süsinik C 76 - 78 Vesinik H 9 - 10 Väävel S 1,2 ­ 2,1 Kloor Cl 0,1 ­ 0,9 Lämmastik N 0,2 ­ 0,5 Hapnik O 9 - 12 Tabel 2. Kukersidi orgaaniline aine Eestis kaevandatava põlevkivi keskmine kütteväärtus on 8,4 ­ 9 MJ/kg (2300 ­ 2500 MWh/t) Käesoleval ajal kasutatakse põlevkiviõli tootmisel Eestis kahte meetodit (joonis 1.): gaasilise soojuskandja (GSKm) ja tahke soojuskandja (TSKm) meetodit. Nende meetodite põhiline erinevus seisneb erinevate tehnoloogiate kasutamises, näiteks reaktorite konstruktsioonis. GSKm kasutab ,,Kiviter" gaasigeneraatori püst-retort-tüüpi reaktorit ja TSKm ,,Galoter" õligeneraatori pöörlev-retort-tüüpi reaktorit. 2 Joonis 1

    Keemia
    thumbnail
    40
    pdf

    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

    soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid:

    Ökoloogia ja keskkond
    thumbnail
    20
    pdf

    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

    soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid:

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    20
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

    Peale eelnevat mehaanilist puhastamist (setitamist) juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad taimed, või taimestikuga täidetud väljale. Vesi voolab paralleelselt maapinnaga, filtreerudes taimejuurte vahelt läbi. Juurestik sisaldab hapnikku, mistõttu orgaanilisi aineid lagundavad mikroobid arenevad hästi ja puhastavad vett. Juurestik-puhastis kasvatamiseks sobib kõige paremini järvepilliroog. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveekäitluses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o. ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused sõltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt:

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    marekkk profiilipilt
    marekkk: jahh väga
    15:13 16-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun