Sisukord
1.Sissejuhatus 5
2. Rehvidest üldiselt 7
2.1 Rehvi ehitus ja koostis 7
2.2 Rehvide mõju keskkonnale 8
2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid 8
2.2.2 Rehvide põlengud 8
3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust 10
4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides 11
5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis 12
5.1 Eesti Rehviliit 13
5.1.1 Rehvipurusti 14
5.2 Kuusakoski AS 15
5.2.1 Rehvipurusti 15
6. Kummijäätmed Balti riikides 17
6.1 Olukord Lätis 17
6.2 Olukord Leedus 18
7. Kasutatud rehvide purustamise meetodid 19
7.1 Rehvide mehaaniline purustamine 19
7.2 Krüogeentehnoloogia 20
7.3 Rehvide purustamine osooni abil 20
7.4 Vanarehvide purustamine veejoaga 20
8. Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused 23
8.1 Kasutatud rehvide protekteerimine 23
8.1.1 AS Master 24
8.2 Rehvide kummimassi taaskasutamine 26
8.2.1 Tükeldamata kasutatud rehvide taaskasutamine 26
8.2.2 Purustatud kummimassi taaskasutamine 27
8.2.3 Kasutatud rehvides oleva energia kasutamine 28
9. Kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 30
10. Kasutatud rehvide taaskasutamise tehnoloogiad , mida oleks Eestis võimalik rakendada 31
10.1 Kasutatud rehvide kasutamine katlaseadmetes küttena 31
10.2 Kasutatud rehvide kasutamine kütteõli valmistamisel nende destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil. 32
10.3 Kasutatud rehvide kasutamine tsemendi tootmisel 37
10.4 Vanarehvide utiliseerimine pürolüüsi meetodil. 38
11. Varasem kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 40
11.1 Kasutatud rehvidest vedelkütuse tootmine AS Kiviter poolt 40
11.2 Kasutatud rehvide pürolüüsimine koos põlevkiviga Eesti Elektrijaama energotehnoloogilises seadmes UTT-3000 40
12. Küsitlus kasutatud rehvide taaskasutamise kohta 42
12.1 Küsitluste tulemused 42
12.1.1 Inimeste teadlikkus kasutatud rehvide taaskasutamise osas 42
12.1.2Kasutatud rehvide taaskasutamise olulisuse hindamine 43
12.1.3Inimeste kokkupuuted kasutatud rehvidega 44
12.1.4 Inimeste kokkupuuted seoses kasutatud rehvide äraandmisega 44
12.1.5 Inimeste teadlikkus rehvide kogumissüsteemist Eestis 45
12.1.6 Kas protekteeritud või uued rehvid ? 45
12.2 Küsitluste analüüs 46
13. Kokkuvõte 47
Kasutatud kirjandus 49
Juriidilised aktid 49
Elektroonilised allikad 49
Teised allikad 51
Lisa 1 52
Lisa 2 53
Lisa 3 54
Lisa 4 55
Lisa 5 57
57
Lisa 6 58
Lisa 7 59
................................................25 9.Mähkmetest............................................................................................................................28 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30 KASUTATUD MATERJAL....................................................................................................31 SISSEJUHATUS Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk
5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad; 8) Q8 tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; kohustatud seda tegema
kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv Jäätmete tiheduse määramine ( kg/m3) Tiheduse määramine toimub tavaliselt massi või ruumala alusel, mõlemaid ei mõõdeta. Jäätmete tihedus oleneb nende niiskusest, tihendamisest, prügiveo sagedusest, prügikasti suurusest Olmejäätmete keskmine sisaldus: · prügikastis- 0,1-0,3 t/m3;
Veojõud traktori liikuma panemiseks tekib ratta või roomiku kokkupuutepunktis maaga. Et rattad või roomikud maapinna suhtes nühama ei hakkaks, tuleb neid teatud jõuga (see on traktori kaal, mis jaguneb rataste vahel) vastu maad suruda. Nühamus sõltub veel pinnase iseloomust ja rehvideroomikute turvisest (mustrist rehvi või roomiku pinnal). Turvis on traktorite rehvidel isepuhastuv. Pinnasel liikudes vajub rehv pinnasesse. Pinnasesse vajumine on sõltuvuses toetuspinna suurusest. Suure laiusea ja väikese töörõhuga rehvidel on toetuspinda suurem, kui suure töörõhuga rehvidel. Traktoritel kasutatakse madalrõhurehve, millede töörõhk on vahemikus 70...250 kPa. Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav
Süsinik C 76 - 78 Vesinik H 9 - 10 Väävel S 1,2 2,1 Kloor Cl 0,1 0,9 Lämmastik N 0,2 0,5 Hapnik O 9 - 12 Tabel 2. Kukersidi orgaaniline aine Eestis kaevandatava põlevkivi keskmine kütteväärtus on 8,4 9 MJ/kg (2300 2500 MWh/t) Käesoleval ajal kasutatakse põlevkiviõli tootmisel Eestis kahte meetodit (joonis 1.): gaasilise soojuskandja (GSKm) ja tahke soojuskandja (TSKm) meetodit. Nende meetodite põhiline erinevus seisneb erinevate tehnoloogiate kasutamises, näiteks reaktorite konstruktsioonis. GSKm kasutab ,,Kiviter" gaasigeneraatori püst-retort-tüüpi reaktorit ja TSKm ,,Galoter" õligeneraatori pöörlev-retort-tüüpi reaktorit. 2 Joonis 1
soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid:
soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid:
Peale eelnevat mehaanilist puhastamist (setitamist) juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad taimed, või taimestikuga täidetud väljale. Vesi voolab paralleelselt maapinnaga, filtreerudes taimejuurte vahelt läbi. Juurestik sisaldab hapnikku, mistõttu orgaanilisi aineid lagundavad mikroobid arenevad hästi ja puhastavad vett. Juurestik-puhastis kasvatamiseks sobib kõige paremini järvepilliroog. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveekäitluses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o. ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused sõltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt:
Kõik kommentaarid